Tegemist on põhimõtteliselt Eesti kunstituru hinnaindeksiga, mille andmebaas näitab, kuidas keskmiselt on kunstiteoste hinnad ajas muutunud. Kokku on andmebaasis üle 5400 tehingu, mis on toimunud aastatel 1998–2017.

Hetkel on kunstiindeks nähtaval ka samanimeliselt veebilehel. "Veebikeskkond kunstiindeks.ee on väga lihtsasti navigeeritav, kus indeks on nähtaval graafiku kujul. Hetkel on see tasuta, kus kõik alamindeksid on kättesaadaval. See tähendab, et erinevate mõõdikute ning perioodide kaupa saab vaadata, kuidas on ajas muutunud hinnad näiteks modernsel graafikal," selgitas Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas.

Perioodid on varajane (kuni 1920), klassikaline (1921–1939), modernne (1940–1990) ja kaasaegne (alates 1991) ning meediumid maal, graafika, akvarell, joonistus, skulptuur, pastell, foto, video ja installatsioon.

Kunstiindeks muutub ajas nagu ka ühiskond ning selles tehtavad kunstitehingud, ütles Civitta Eesti asutaja Riivo Anton. "Kunstihinnad liiguvad käsikäes teiste varaklasside või üldise majandusega. Kui majanduses läheb hästi nagu praegu, siis kunsthinnad pigem tõusevad. Vastupidisel juhul, nagu oli 2000ndate teine pool, langesid kunstihinnad märkimisväärselt," rääkis Anton.

Kui vaadata hetkepilti, siis on kunstiindeksi graafikul tõepoolest näha, et turg on Eestis eriarvamustest hoolimata aktiivne ja küllaltki heas seisus. Kõige paremini läheb kaasaegsel maalil, aga ka skulptuuril.

"Keskmiselt on kunstiteoste hinnad hinnaindeksi alusel suurenenud umbes viis protsenti aastas, aga võimalik on leida ka segmente, mis on turu keskmisest oluliselt erinevalt muutunud. Näiteks kaasaegne maal on spetsiifiline valdkond, kus hinnad on keskmiseks ligi kaks korda rohkem tõusnud," tõstis Anton esile.

Kunstiindeksi veebikeskkond on mõeldud Kadri Laasi ja Riivo Antoni sõnul eelkõige kunstiostjatele, aga ka kõigile teistele huvilistele. Tõsi on aga see, et üldisemast pildist spetsiifilisemaks minnes tuleb tasuda 10 eurot, mis tagab ühe kuu jooksul ligipääsu kogutud infole.

Veebilehe kasutajana on võimalus saada konkreetsemat infot eraldi tehingute kohta. Näiteks sisestades otsingumootorisse nime "Eduard Wiiralt", on võimalik näha tema teoste hinda oksjonitel ning sealt saab juba arvutada, kuidas on Wiiralti kunsti maksuvus ajas muutunud. Erinevate kunstnike teoste tehingute hindu vaadates peegeldub ka, et kunst ei ole alati kallis. Näiteks osteti mõned aastad tagasi Leonhard Lapini töö vaid 19 euroga.

Nii Riivo Anton kui ka Kadri Laas kinnitavad, et kuigi kunstiindekseid leidub maailmas veel, on Eestis kogutud andmebaas eriline võrreldes ülejäänud riikidega. Eesti kunstiindeksi tugevuseks võib pidada selle läbipaistvust.

"Tehingute statistika tekib korduvtehingute põhjal, kuid meie kasutame teistsugust arvestusmeetodit, mis iseloomustab tehinguid parameetrite alusel. Kõik teised indeksid tuginevad avalikele oksjoniandmetele. Eesti kunstiindeks on selles osas väga eriline, et galeriid panustavad sellesse ise. Selles osas peaksime oma indeksiga maailmas silma paistma, olles läbipaistvuse etalon," märkis Laas.

Kunstiindeks muutub ajas iga uue tehingu lisandumisel. Tulevikus loodetakse, et aina rohkem galeriisid võtab projektist osa, et selgemat pilti Eesti kunstiturust huvilistele anda.