"Tegelikult ma mõtlesin kolm filmi tagasi, et see on nüüd viimane film, aga siis hakkavad jälle käed sügelema ja jälle läheb lahti," märkis "Ringvaatele" režissöör Rein Maran. "Loodus ongi lõputu. See on lõputu, sest nii sügavale, kui sinna on võimalik minna, ükski inimene ei pääse."

Marani uus film "Peetrike Laanetagusel" ei ole niivõrd loodusvaatlus, kuivõrd inimlapse vaatlus.

"Selle filmi kavatsus on mul olnud hästi pikka aega. Ma olen alati põnevusega vaadanud – seal Läänemaal on meil selline poolmetsik keskkond – mismoodi need päris väikesed, 3- ja 4-aastased avastavad enda jaoks maailma, kui neid papasid-mammasid juures ei ole õpetamas, vaid nad on omaette," selgitas Maran.

"Nad on tillukesed. Mõnikord rohi kasvab üle pea. Puud on kole kõrged. Taevas on kaugel. Ja mis on kõige tähtsam, mängib alati puhas tunnetus. Teadmisi ju ei ole, ainult tunnetus. Ja iga loomakene on ju lihtsalt üks loomakene ning samal ajal laps võib võtta oksakese ja hakkata temaga mängima. Ta räägib temaga juttu. Ta võib mingi putukaga rääkida, mingi liblikaga rääkida, ja kogu aeg avastab midagi põnevat. Mulle tundub, et need lapsed, kes on sellise võimaliku vaba kooli läbi teinud, need saavad omale elusse kaasa midagi väga olulist."

"Ma ei ole näinud ühtegi last, kellel seda huvi [loodushuvi – toim] ei oleks, kui neid ei oleks vanemad niimoodi keelamas. Kui on võimalus otse, vahetult suhelda selle loodusega, siis see [külge kasvatatud] hirm [looduse ees] kaob ära."

Maran ütles, et vanemad on tänapäeval kindlasti arglikumad oma lapsi loodusesse laskma.

"Sellepärast, et linnainimesed ise on juba linnastunud. Neil endil on juba hirm. Loodus on nende jaoks võõras. Ma olen seda palju kordi ise näinud ka, ma olen gruppe vedanud mööda metsa ringi. Nad kannavad selle hirmu oma lastesse edasi. Aga kui lapsed on vabad sellest, kui neid pole juba ette ära hirmutatud, nad ei tunne mingisugust hirmu."

Ta nentis, et tõesti, kuivõrd tema filmi objektid on samaaegselt väga liikuvad lapsed ja loodus, mille jaoks vanasti, analoogfilmi ajastul tuli varuda filmirulle topelt, esitas film ka selle võrra suurema väljakutse.

"Me oleme ju filminud seda, mida üks või teine väike laps on näinud. Me oleme tähele pannud, fikseerinud need objektid, mille vastu huvi tuntakse ja pärast seda oleme juurde filminud neid olevusi."

Maran märkis, et loodus nõuab süvenemist. "Seda ei saa vaadata nagu reklaami või vilkuvat pilti. Kui sa tahad vähegi loodust mõista, siis sa pead vaatama lähemalt. Iga filmitegija ees on alati see probleem kokku sobitada seda filmi aega, mis on kokku surutud, ja looduse vaatlemise aega. Mõnikord see õnnestub, mõnikord mitte."

"Peetrike Laanetagusel" esilinastub neljapäeval, 19. aprillil kell 19.30 kinos Artis.