Tõnu Kaljuste: sõna "kõrgkultuur" tekitab inimestes arusaamatu krambi ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Saates "Hommik Anuga" käis külas dirigent Tõnu Kaljuste, kes pani kokku kava ja mõtles välja kontseptsiooni 19. augustil Nargenfestivali raames toimuvaks EV100 ürituseks nimega "Üheslaulmine". Kaljuste selgitas, et kava kokkupanekul asjaolu, et teda kui Grammy võitjat võiks seostada justkui kõrgkultuurilise loominguga, mis võiks kõigile millegi leidmise kava kokkupanekul keeruliseks teha, ei mänginud üldse mingit rolli. Ta ütles, et kui rääkida sõnadega nagu "kõrgkultuur", siis tema sõnul tekitab see inimestes arusaamatu krambi.

"See kultuur on kultuur ja ta on kas elus või ta on surnud. See, et me teeme üheslaulmist meile hästi teatud lauludega, see iseenesest on meie 100. sünnipäeva tähistamise vorm. Me laulame kõiki neid laule, olles teadlikud sellest, kuivõrd palju meie ajaloos on olnud perioode, kus me oleme mingisuguse teise keele mõjuväljas. Seda aega on ju tohutult palju rohkem olnud, et see on ju suurepärane, et meil need laulud olemas on, ja et need muusikalises keeles veidi värskemalt üle laulda, see on põhiasi, mitte kellegi kõrgkultuuris olek. See pole tähtis."

Kaljuste tunnistas, et kava kokkupanekuks läks tal ehk pool tundi. "Eks muidugi vahetad ja tuunid, aga kui on idee olemas. Me sõnastame need laulud uues kuues ja solistidena veavad neid laule näitlejad, aga meil on võimalus nendega koos laulda. Ja inimesed, ükstaspuha, kus nad Eestis või välismaal viibivad, saavad interneti teel kaasa laulda." Laulmine ei ole Kaljuste sõnul oluline ainult Eestile. "Igale rahvale on see oluline olnud. See on kõige parem enese väljendamise vorm. Kui sul kirjanduslikus maailmas jääb jõudu väheseks, siis paned talle viisi taha ja see sõna muutub palju võimsamaks."

Nargenfestivalil plaanitav kontsert on kaheosaline. "Esimene osa kannab pealkirja "Laulu võim", seda me teeme koostöös televisiooniga, siis laulame 100 minutit järjest Eesti tuntud laule. Teine kontserdi pool on "Sajandi sumin", kus on Eesti bändid ainult heade lugudega, mida kõik saavad kaasa laulda ja see kestab järgmise päevani. See on veidi teistmoodi kui varem on olnud, sest see oli EV100 soov, et oleks mingisugune unikaalne 100. aastapäeva tähistamise formaat sellel õhtul," selgitas Kaljuste.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia koor ja pisike sümfonieta esitas saates "Hommik Anuga" näite kontserdi "Ühislaulmine" esimesest osast "Laulu võim" – "Ta lendab mesipuu poole" Tõnu Kõrvitsa seades.

Näiteks on kontserdi kavas Eesti emalaul "Ema süda", Eesti onulaul "Mutionu laul". Päevituslaul "Kauges külas", söögilaul "Kungla rahvas", Eesti rongilaul "Rong see sõitis" ja palju muud. "Igal rahval on need laulud olemas, mida nad teavad lapsepõlvest ja nad laulavad tihtipeale seda erinevatel sündmustel kõik koos. Loomulikult osa laule mahub sinna sajasse minutisse ja osa laule on hiljem "Sajandi suminas". Kõiki laule me nagunii ei jõua laulda kaasa."

Kavas on ka Eesti kunagine Eurovisiooni võidulaul "Everybody", lisas Kaljuste. "Aga seda pole jälle eesti keeles lauldud ja nüüd me laulame eesti keeles – "Kõik". Jarek Kasari eestvedamisel see laul esitusele tuleb. "Seal on vist ka haaratud robotid. Eks ta juhib neid."

Saates meenutati ka seda, kui Kaljuste tõi Eestis hitiks kujunenud Curly Stringsi lugu "Kauges külas" esitama hoopis mustanahalise solisti. Kaljuste selgitas, et ta oli väga teadlik, milline reaktsioon sellele tuleb ja seepärast ta seda ka tegi.

"See on teistes maades väga tavaline, et erineva nahavärviga inimesed laulavad ka kohapealseid laule. Meile see lihtsalt mõjub psüühilise šokina. Seda ma tajusin. Kui vaatad praegu veel järele seda publikut ja reaktsioone, siis inimesed kaotasid hingamise. See mõjus niivõrd üllatavalt," rääkis ta. "Seepärast ma seda tegingi. Olid ju kogu aeg õhu mingisugune võõrad-vs-meie ning see maailm oli niivõrd tore inimkatsete tegemiseks. Leidsime taolise laulja, kes oli nõus seda tegema."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: