"Helikaja" vestlusringis võeti vaatluse alla loodav kaunite kunstide kool ({{commentsTotal}})

"Helikaja" uuris, miks on paljud muusikud ette pettunud uues superkoolis.

Kas meie muusikaharidus on ohus? Eestit maailmas uhkelt esindavaid talente kasvatanud Muusikakeskkool kolib kesklinna, kuid ühendamise tõttu saab koolist kutseõppeasutus. Haridusministeeriumi ametnike sõnul on see vaid formaalne muutus ja õpe ei kannata. "Selliste eksperimentide tulemus võib olla suure vaevaga üles ehitatud muusikahariduse süsteemi lõhkumine," hoiatavad muusikud.

Nelja aasta pärast seisab Eesti muusikaharidus suure muudatuse lävel. Tallinna kesklinnas Pärnu mnt 59 avab uksed uus moodne kool - ühise katuse all hakkab tegutsema Tallinna Balletikooli, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Muusikakeskkooli liitmisel sündiv kutseõppeasutus. Konkurentsitult kalleimasse kooliprojekti investeerib riik üle 40 miljoni.

Koolide majandustingimused paranevad hüppeliselt, sest praegu tegutsevad kõik kolm kooli pea kaks korda väiksemal pinnal renoveerimata majades. Samas on ühinemine ka omamoodi eksperiment, sest haridusministeeriumil puuduvad kogemused, kuidas ühendada kutsekooli gümnaasiumiga. Vastavalt seadusele tuleb tekkivat kooli nimetada kutseõppeasutuseks. Väidetavalt ei sega see gümnaasiumi õppekavade rakendamist, siiski häirib uus nimetus nii lapsevanemaid kui õpetajaid.

"Helikaja" vestlusringi kogunesid Muusikakeskkooli lõpetanud lapsevanemad ja õpetajad: flötist Mihkel Peäske, pianist Jana Peäske, Otsa-kooli vilistlaskogu liige ja Muusikakeskkooli lapsevanem, kultuurikorraldaja Andres Siitan, Kose muusikakooli direktor ja Otsa-kooli vilistlane Tarmo Velmet, Otsa kooli õpetaja, pianist Piret Väinmaa, Tallinna balletikooli kunstiõpetaja ja klassikjuhataja Inga Kruusmägi, TMKK direktor Timo Steiner ja sama kooli lapsevanem, Rahvusmeeskoori laulja Kaarel Telgmaa. Ministeeriumi poolt annab selgitusi Haridusministeeriumi kutseharidusosakonna asejuht Teet Tiko. Oma mõtteid jagab ka TMKK õpilane, Klassikatähe tiitliga pärjatud Tanel-Eiko Novikov.

Maja jääb aina väiksemaks

Uue koolimaja ehitamiseks korraldatud konkursi võitis Austria arhitektuuribüroo Thomas Pucheri kavand "Vaikuse aed" juba 2011. aastal. Praegust eskiisprojekti on aga korralikult kärbitud - võidutöö kavand ületas algul isegi tänavapiiri. Mõned täiendused on tehtud ka selleks, et projekt vastaks paremini koolide vajadustele - näiteks lisati sinna ujula. Pinda on uues majas 18 000 ruutmeetrit, peaaegu poole rohkem kui hetkel kolmel koolil kokku.

Uues majas on eraldi haridusklassid, 30 spetsiaalset harjutusklassi, kuus saali ning 77-kohaline õpilaskodu. Ehitusmaksumus on seni suurim riiklik investeering muusika ja tantsu üld- ning kutseharidusse, riigi panustatavale 41 miljonile lisandub veel sisustus.

Pärnu maantee ja Liivalaia nurgal käivad lammutustööd juba mitu kuud. Tänaseks on kinnitatud eskiis ja ruumiprogramm, mille alusel konkursi võitnud Austria arhitektid peaksid koostama hoone põhiprojekti. "Leping on nendega sõlmitud ja töö juba käib," ütleb Teet Tiko.

Majja tuleb  ka selliseid ruume, mida üldse koolides pole. "Otsa-koolis ja Muusikakeskkoolis pole täna ühtki haridusklassi, sinna on neid aga planeeritud 28," ütles Timo Steiner. Lisaks 30 spetsiaalset harjutusklassi. Võrreldamatult parem on ka uute ruumide akustika. "Tänastes koolides on liiga madalad laed ja klassid kostavad läbi - sellest peaks siis saama ajalugu," sõnas Steiner. Akustikaprojekti koostaja on Eesti parim akustik Linda Madalik. 

Majja tuleb ka mitu erinevat saali. Suur saal võtab enda alla 370 ruutmeetrit. "See ei võistle Muusikaakadeemia saaliga - istekohti on seal ligi poole vähem," rääkis Timo Steiner. Lisaks kaks kammersaali ja blackbox, ja veel paar suuremat auditooriumi, mida saab saalidena kasutada. Inga Kruusmägi aga on sunnitud tunnistama, et balletikooli jaoks tundub ikkagi neid saale vähe. "Meile on endalegi üllatuseks, kui steriilne on meie töö - me soovime, et õpilased saaksid end enne tundi rahulikult saalide ees soojaks teha, ilma et sealt keegi mööda käiks ja neid segaks."

Praeguse seisuga on plaanis ehitust alustada 2020 aastal. Uus kool on õpilastele avatud 2022. aasta jaanuarist.

Kooli nimi on täna veel lahtine. Kaunite kunstide kool on parema puudumisel kasutusel oleva projektinimi. Praegu on käimas koolile direktori leidmise konkurss. Uus juht selgub juunikuus.

 Muusikute ja ametnike viljatu suhtlus - riigi rahakotil on piirid!

Haridusministeerium ei ole oma projekti küpsetanud omaette, vaid korduvalt kohtunud koolide esindajatega. Kommunikatsioon pole aga olnud kuigi edukas. Koolide ühendamine otsustati juba 14 aasta eest, koolirahva peadesse aga pole see teadmine jõudnud - pigem on muusikainimesed uskunud, et kolm kooli kolivad ühe katuse alla. "Tänaseks on tehtud otsus kolm kooli sulgeda. Kas uus juht ikka suudab kõike uuesti üles ehitada? Mina toetaksin pigem seda varianti, et me kõik läheks oma identiteetidega - mis on meil väga selged - uude majja," märkis Piret Väinmaa.

"Meie majas on minister ise öelnud et koole ei ühendata," väitis Inga Kruusmägi. Teet Tiko kinnitas, et nii see pole. "Minister ja kantsler on öelnud, et kõikide asjade üle võib arutleda - mitte seda, et on tehtud üks või teine otsus."

"Siiski tunnevad koolide töötajad, et neid pole kuulda võetud, laiapõhjalisi, osalusdemokraatia põhimõttel arutelusid pole toimunud," heitis ette Kaarel Telgmaa. "Selle põhjal ongi tekkinud stress ja õhk on paks," tunnistas Mihkel Peäske.

Teet Tiko sõnul on ettepanekuid arvesse võetud ja kõigile kirjadele vastatud. 
"Ettepanekuid võib teha kolm korda, aga see ei muuda asja sisu," raius Tiko. Ministeerium on kannatlikult kõik läbi arutanud nii koolijuhtide kui arhitektidega. "Sellel majal on piirid, ka Eesti riigi rahakotil."

Gümnaasium kutsekooli nime all?

Valitsuse otsus 2015. aastast sätestab, et kolmest koolist moodustatakse uus kutseõppeasutus. Kaunite kunstide koolis hakkab balleti- ja muusikaharidust saama 700 õpilast üle kogu Eesti. "Kui selle uue kooli nimeks saab kutseõppeasutus, kui hea meelega usaldavad lapsevanemad oma andeka lapse sellisesse kooli esimesse klassi? On ju võimatu ennustada, kas kuueaastasest saab muusik või mitte," tõi välja Jana Peäske. Samas ei ole seaduslikel põhjustel võimalik kooli teisiti nimetada.

"Selline ühendkool - mida praegu veel ühtegi Eestis ei ole - on seaduse tasandil sätestatud kutseõppeasutuse seaduses, mitte haridusseaduses," selgitas Teek Tiko. Kutseõppeasutuse seaduse paragrahv 51 ütleb, et saab luua ühendkooli, kus saab korraldada nii kutseõpet kui üldharidusõpet põhikooli ja gümnaasiumiharidusseaduse kohaselt.

"Selles osas, mis puudutab tänast Muusikakeskkooli, kõik õppijad saavad seal jätkata samal viisil ja kooli lõpetades saavad nad gümnaasiumi lõputunnistuse," selgitas Teet Tiko. Arvestades praegu haridusmaastikul toimuvaid protsesse, ei välista ta võimalust, et ühendkooli tegevuse algusajaks on seadus juba muutunud.

Enne maja, siis kool

Kaarel Telgmaa jaoks on seni segane, mis on selle kompleksi terviklik kontseptsioon. "Praegu tundub asi sedapidi olevat, et suure innuga tegeletakse uue õppehoonega, samas ei ole läbi mõeldud selle maja sisu," ütles Telgmaa. Väga alarmeeriv on lapsevanemate jaoks, et mitte kolm kooli ei koli eraldiseisvatena sinna hoonesse, vaid tahetakse need koolid ühendada. "Missugune saab see uus kool olema? Kas see on eesti süvamuusikahariduse jaoks edasiviiv ja toetav?" küsis ta.

Teet Tiko sõnul see päris nii ei ole. "Maja on projekteeritud tänase kolme kooli õppetegevuse alusel, ministeeriumi seinad on täis kleebitud tunniplaane ja õppeplaane. Oleme lähtunud sellest, et kolm kooli tuuakse kõik terviklikult kaasa, mahud on paigas," kinnitas ta. "Kui räägime koolide identiteetide säilitamisest, siis kõigepealt tuleks defineerida, mis need täpsemalt on ja kas uues koolis see säilib või mitte. Tänase seisuga aga saavad kõik koolid uues majas alustada oma õppetööd täpselt nii, nagu nad seda teevad praegu," nentis Tiko

Kolm kooli - paindlikud, kuid erinevad

Muusikakeskkooli astumise otsuse teeb reeglina vanem, Otsa-kooli tuleb õpilane ise. Eestis pole ühtki teist gümnaasiumi, kus muusika oleks esikohal, kogu õpperütm on allutatud muusika diktaadile. "Tavagümnaasiumis õppiva õpilase arengu planeerimine on väga keerukas, sest muusikas andekas inimene on sageli andekas ka muudel aladel," ütles Piret Väinmaa.

Muusikakeskkoolis alustatakse õpetamist esimesest klassist. Otsa-kool aga annab võimaluse muusikat õppida hiljem alustanule või siis nendel pillidel, millega pole kombeks varakult alustada. See on ka võimalus muusikaõpingute juurde tagasi pöörduda. Otsa-koolis saab õppida ka rütmimuusikat. Tarmo Velmet tõi välja, et kui koolid ühinevad, lähevad kokku ka orkestrid. "See tähendab, et Otsa-kooli õpilased saavad vähem orkestripraktikat, kuna nad ei ole samal tasemel õpinguid hilisemas eas alustanuna," sõnas Velmet. Samuti kipuks koolide ühendamisel nivelleeruma koolide vaheline terve konkurents.

Inga Kruusmägi leidis, et kõigil kolmel koolil on tähtis säilitada paindlikkus. "Kui meile tuleb väljast üks balletiõpetaja, siis me tahaksime võtta õpilased tunnist ära, et nad saaksid ka sellest osa, aga kui meil on üldharidustunnid koos?" küsis ta.

Kui tahate uut maja, siis laske end liita

Otsus koolid ühendada tehti 2004. aastal. "Kui viimast valitsuse otsust 2015. aastal ette valmistati, siis oli koolide ühinemine lausa üks eeltingimus raha saamiseks," ütles Teet Tiko. Viimati kinnitas valitsus aprillis, et projekt on jätkuvalt riigi prioriteetide hulgas. Hetkel on raha eraldatud projekteerimiseks ja riigihangete korraldamiseks, et teada saada kogu maksumus.

Andres Siitan märkis, et nimetatud valitsuse otsusest ei suutnud tema lugeda välja võimalust omandada gümnaasiumiharidust. "Infot on olnud palju, sageli erinevat. Läbirääkimiste ja informatsiooni maht, see on paratamatult jätnud õhku mitmeid küsimärke, ja kui me saame erinevatel kohtumistelt haridusministeeriumi esindajatega erinevat informatsiooni, siis neid küsimärke tekib ainult juurde," ütleb ta.

Piret Väinmaa mureks on, kas koolid ikka säilitavad oma praegused õppekavad. "Kuigi meile on seda lubatud, on samas ju sisuliselt võetud vastu otsus need koolid sulgeda. Kas pole see ikkagi uuele juhile üle jõu käiv ülesanne kõik uuesti üles ehitada?" küsib ta, nimetades plaani eksperimendiks muusika- ja balletihariduse arvel. Mihkel Peäske küsis, et kui kutsekoolide rahastus on väiksem kui gümnaasiumis, kuidas saab tagada, et praegune õppekava säilib? Nagu paljud teisedki, on ka tema mures, et uues koolis väheneb õpilaste erialatundide maht.

Teet Tiko sõnul toimub rahastus vastavalt õppekavale. "Kui ühendkoolis jätkub praegune õppekava, siis jääb ka rahastus samaks," kinnitas ta. Tänaseks pole otsust õppekavade muutmisest tehtud.

Muusikaõpetuse riiklik kontseptsioon on puudulik

Tarmo Velmeti sõnul näib Eesti riigil puuduvat üks ja ühtne eesmärk läbi kogu muusikaõpetuse tsükli. "Muusikakeskkooli ja kõrgastme vahel on kõik korras, aga Otsa-kooli astujate algharidus on täna omavalitsuste kanda."

"Omavalitsuse eesmärgid on ju riigi omadest kohati erinevad. Seetõttu jäävadki mõned muusikaerialad meil täitmata. Riik peaks paika panema muusikahariduse terviklikukontseptsiooni," arvas Velmet.

Piret Väinmaa tõi paralleeli ajaloost. Sõda ja repressioonid ei suutnud rikkuda küll Elleri kompositsioonikoolkonda, küll aga mõjutas see interpreete. Paljud head muusikud said hukka sõjas või emigreerusid. "Neid vilju maitseme tänaseni. Tasemel koolkonda üles ehitada on väga raske. Nüüd oleme seda taas saavutamas üle paljude aastate," ütles ta.

Järjepidevuse hoidmine on väga tähtis. "Õpetajaid peab kuulama ja nende arvamust arvesse võtma, sest ka Heino Eller ajas oma rida hoolimata reformidest ja just see lubab meil praegu olla kaasmaalased ühe maailma enammängitava heliloojaga," oli Väinmaa kindel. 

Võimalus või katastroof?

Teet Tiko sõnul ei ühenda kooli ametnikud, vaid koolis tegutsevad inimesed. Kutsekooli ja gümnaasiumi pole varem Eestis ühendatud, aga koolide ühendamisega on ministeeriumil väga suur kogemus. "Kõige suurem risk ühendamisprotsesside juures on juhi valik, teiseks osapoolte motivatsioon. Alati on teatav osa õpetajatest ühendamise vastu. Neid on umbes viiendik, ja statistika näitab, et mingi aja pärast lahkuvad nad sellest koolist," arvas Tiko.

Ühtse organisatsiooni tekkimine võtab aega umbes viis aastat. "Meie loodame, et selles nähakse võimalust, mitte katastroofi, oleks ju naljakas nimetada 40 miljonist protsessi läbikukkumiseks," mainis ta.

Muusikaga tegelevad koolid erinevad tavakoolist tohutu hulga õpetajate poolest. "Vabariigi tippmuusikud, kellest mõni käib oma paari-kolme tundi andmas, nad on siiski kõik selle kooli osa," ütles Mihkel Peäske. "Meie õpetajaskonnast küll seepärast keegi lahkuma ei hakka, isegi kui ta on kooli ühendamise vastu. Inimesed õpetavad seal koolis õpilaste pärast," kinnitas ta. 

Juht selgub juunis 

Ministeeriumis tegutseb juba töörühm direktori valimiseks, 19 kandidaadist jäi hetkel sõelale neli, kes kutsutakse järgneval nädalal vestlusele. Direktori valimise komisjoni juhib EMTA rektor Ivari Ilja, koosseisu kuuluvad kunstikollektsionäär ja metseen Enn Kunila, rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe, rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, tantsija ja koreograaf Mart Kangro ning laulja Laura Põldvere. Kandidaadilt nõutakse magistrikraadi, aga mitte tingimata muusika ega tantsu vallas. Uus direktor asub tööle hiljemalt septembris.

Klassikaraadio jätkab uue kooli teemaga juba juunikuus, kui selgunud on uue koolijuhi nimi. Oma kandideerimist on Helikajale kinnitanud TMKK direktor Timo Steiner, EASi projektijuht Eero Raun, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Otsa-kooli direktor Ivo Lille.

Saate toimetab Anne Prommik, monteerib Katrin Maadik. Helikaja on eetris laupäeviti kell 9, kordus pühapäeva keskpäeval.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Helikaja"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: