Setod astuvad lavale UNESCO peahoones Pariisis ({{commentsTotal}})

Elvi Nassar (keskel) kooriga festivalil.
Elvi Nassar (keskel) kooriga festivalil. Autor/allikas: erakogu

29.-30. juunil 2018 toimub Pariisis UNESCO peahoones rahvusvaheline folkloorifestival "Festival Cultures Croisées", kus seto leelo on lisaks Argentiina tangole üks kahest UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja kantust, mis esinemisvõimaluse pälvib.

Eesti Folkloorinõukogu välja kuulutatud konkursi tulemusel otsustasid UNESCO lavalaudadel kontserdi andmiseks ühendada jõud neli seto leelokoori: Sõsarõ, Siidisõsarõ ja Sorrõseto Tallinnast  ning Helmekaala Võrust. Ühendkooslust Setoleelo koordineerib pärimuskultuuri spetsialist, vanima tegutseva seto leelokoori juhendaja, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, Seto Kongressi Vanemate Kogu liige, seto kultuuri asjatundja Elvi Nassar.

"Eesti esindamine UNESCO peahoones toimuval kontserdil on kindlasti Eestile suur tunnustus, seda eriti Eesti Vabariigi juubeliaastal ja Euroopa kultuuripärandiaastal," ütles setode ühendkoori juhtkoordinaator Elvi Nassar. "Kavas on esitada arhailisi viise ning rahvaliku pilli, karmoška saatel ka seto tantse."

Kuna festivali fookuses on seekord vaid kaks UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja kantud nähtust, saab seto leelo tavapärase folkloorifestivaliga võrreldes senisest enam tähelepanu.

Seto mitmehäälne laulutraditsioon kuulub alates 2009. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Seto leelo on enam kui tuhandeaastase ajalooga setode rahvalaul, kus iseloomulik on eeslaulja ja koori vahelduv laulmine: eeslaulja laulab värssi, mida koor kordab, liitudes juba laulurea lõpusilpidel. Sageli loob eeslaulja värsid laulmissituatsioonist lähtuvalt, mistõttu eriti hea improvisatsioonioskusega lauljaid on hinnatud ajast aega. Suure omaloomingulise värsipagasi ja laulmiskogemusega rahvalaulikuid kutsutakse lauluemadeks.

Seto leelo teeb eriliseks selle mitmehäälsus. Enamik lauljaid laulab peahäält, torrõt, osa veel madalamat häält (alomanõ torrõ). Iseloomuliku värvingu annab seto koorilaulule ülemine saatehääl, killõ, mida laulab üks eriti tugeva ja terava tämbriga laulja.

Seto laulutraditsioon elab edasi nii kogukondlikel üritustel ja tähtpäevadel kui ka folklooriliikumises. Selle kandjad on leelokoorid, mis käivad koos ajaloolise Setomaa külades ja alevites, aga ka suuremates linnades nagu Tallinn ja Tartu ja nende ümbruses. Leelokoore on ka Lõuna-Eesti väikelinnades, Võrus ja Põlvas.

UNESCO peahoones 29. juunil toimuv kontsert on festivali üks olulisemaid ja rohkem kajastust leidvamaid osi, ka on see CIOFFI – Rahvusvaheline Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu – üks tähtsündmusi. Alates 1991. aastast esindab Eesti Vabariiki CIOFF®-is rahvussektsiooni õigustes Eesti Folkloorinõukogu. Eesti Folkloorinõukogu on (EFN) on valdkondliku keskseltsina folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, kelle eesmärk on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Lisaks Eestit esindavatele setodele ja Argentiinale saab ülejäänud festivali osades näha veel Tšiili, Indoneesia, Nicaragua, Bašgordostani, Nigeeria ja Prantsusmaa rühmi.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: