Tegemist on 20. sajandi algul Setomaal elanud ent suurt ilma näinud Feodor Vanahundi juttude põhjal kokku pandud tükiga, mis toob vaatajateni seto pärimuslikud naljalood maailma loomisest lähiminevikuni.

Vanahundi alter egod - Artur Linnuse Höödor ja Agur Seimi Röödo - viivad vaatajad folkloorsete juttude ilma, mitte ainult Vanahundi naljalugusid jutustades, vaid ka ise nende sisse astudes.

"Kuna Vanahundil on jutte maailma loomisest kuni lähiminevikuni, et viimastes lugudes sõidavad juba automobiilid ja kuulatakse grammofoni, siis ma nägin sellist võimalust, et me saame sukelduda tema pähe, mikrokosmosesse ning luua tervikpildi nii, nagu Vanahunt võis seda näha." selgitas "Vanahundi" dramaturg Ott Kilusk.

Esimeses maailmasõjas sõdinud, vangi langenud ning seetõttu kogu Euroopa läbi rännanud Feodor Vanahunt oli Setomaal hinnatud jutuvestja ja ilma näinud mees. Tänu folkloristidele said tema jutud 1930. aastatel kirjapilti ning jõuavad nüüd ka meieni.

"Need on sellised lihtsad Vanahundi jutuksed, kus on ikka taevane tõde ka olemas, kus räägitakse, kuidas elada," nentis "Vanahundi" lavastaja Helena Kesonen.

Kesonen lisas, et Vanahundi juttudes on säilinud tollele ajale omane tahumatu ja ropp kõnepruuk, mis esitas suure väljakutse, kuidas rääkida asjadest nii nagu need on, ilma labaseks muutumata. Siin on mindud mööda leidlikku teed, kus näitlejad ise helindavad kogu tüki ning jätavad seejuures hulga ruumi fantaasiale.

"Vanahunti" mängitakse Setomaal Treski küünis 31. augustini.