Avatakse Ahti Seppeti isikunäitus "Muuseum muuseumis III" ({{commentsTotal}})

Ahti Seppet. Aednik. 2018. Värviline kips, segatehnika. Detail
Ahti Seppet. Aednik. 2018. Värviline kips, segatehnika. Detail Autor/allikas: Reet Pulk-Piatkowska

Kolmapäeval avatakse kõrgema kunstikooli Pallas galeriis Noorus skulptori ja kunstipedagoogi Ahti Seppeti isikunäitus "Muuseum muuseumis III".

Käesoleva väljapaneku eelmäng toimus 2004. aastal Narva muuseumis, kus autor eksponeeris  vineerist installatiivset tööd "Muuseum muuseumis". Meisterliku seinateksti, millega saab taas tutvuda nüüdki, kirjutas tol korral luuletaja Hannes Varblane.

Mõte oli alguse saanud alguse nostalgilisest tagasivaatest "vene aega", kui sageli käidi Leningradis, Ermitaažis näitusi vaatamas. "Siiani on meeles ruumide poonimisvaha lõhn ja presendist sussimoodi asjad, mis jalatsite peale tõmmati. Neid kasutati vist üle Nõukogude Liidu, ka Tartu kunstimuuseumi viltuses majas mõnda aega," ütles Seppet.

Ermitaažist jäi Seppeti mällu H. Matisse'i "Tants" oma kaasakiskuva musikaalsuse, hoogsa liikumisega. "Matisse'i tsiteerides olen sellist mõttelist, veidi rohmakalt dünaamilist ringliikumist eksponeerinud ka avataval näitusel. Vahel mõtlen, kuidas vaataja liigub näitusel, kuidas tekivad müüdid. Sidusin tantsumotiivi päikese- ja kuufaasidega, mis võiksid vaataja mõtte viia igatsuslikult igavikulisele, üksikult üldisele, hüvastijätust ootusärevusele. Värviliste skulptuuridega põikan korraks meie tänasesse päeva," lausus ta.

Fotod seintel on aga meditatiivsed jäädvustused viimastel aastatel külastatud Euroopa muuseumidest. Huviorbiiti on jäänud muuseumi tavapäev, nurgatagune olme, mis enamasti pole nii rahalõhnaliselt üle kujundatud. Esiplaanil ikka kunst ise, näitus kui olnu tunnistaja, mis omakorda muutub olnu objektiks jätkates ringliikumist ajas.

Näituse raames toimub näituse tutvustamine ja kohtumine kunstnikuga. Ahti Seppeti isikunäitus "Muuseum muuseumis III" jääb Nooruse galeriis avatuks 22. septembrini.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: