ERSO jõudis esmakordselt Sibeliuse festivalile
7. septembri õhtul astus Lahti suurepärase akustikaga kontserdimajas Sibeliuse festivalil üles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel.
Maailma parimate kontserdimajade hulka valitud kontserdimajas Sibeliustalos korraldatakse juba pea kahekümnendat korda ei kellegi muu kui Sibeliuse festivali. Mõnevõrra üllatuslikult on Sibeliust oma sõnul kogu oma elu uurinud maestro – nagu ka ERSO – seal esimest korda.
Festivali juht Teemu Kirjonen nentis, et tegelikult on väliskoosseisude kutsumine festivalile alles üsna uus tava ning ERSOl on au olla kolmas välisorkester, kes Sibeliuse kantsis helilooja loomingut tema nõudlikele kaasmaalastele ette kannab. Üle-eelmisel aastal käis Lahtis BBC ja eelmisel aastal Göteborgi sümfooniaorkester, seekord siis Eesti 100 raames ERSO.
"Me oleme väga rõõmsad, et võime Eesti juubeliaastat nii pidulikult Sibeliuse muusika kaudu tähistada. Lisaks on siin ka ajalooline aspekt, sest käis ju Sibelius ise Tallinnas dirigeerimas ka mõnda siin kõlavatest teostest," ütles Kirjonen "Aktuaalsele kaamerale".
Ta jäi vastuse võlgu küsimusele, kas Järvi varasemaid Sibeliuse interpretatsioone kuulates tundub, et eesti taustast on vennasrahva rahvushelilooja tõlgendamisel kasu, kuid märkis, et neist on siiski kuulda teatud euroopalik lähenemine Sibeliuse teostele.
"Sibeliuse sarnast teist ei ole"
Maestro ise ütles ajalehele Helsingin Sanomat antud intervjuus, et Sibeliuse taolisi heliloojaid teisi ei ole.
"Peab olema fantastiline dirigent, et kõik need sünkoobid ja kogu see suurejooneline helikeel toimima saada," märkis Järvi. Ta lubas üllatusi ka Lahti esinemiseks, lisades, et "ma hakkan partituuri alati [enne iga kontserti] uurima nii, nagu ma poleks seda iial näinud."
Kiidusõnu jagus tal lisaks Sibeliusele ka ERSO kohta, kes on tema sõnul suurepärases vormis ning alati valmis midagi uut õppima. Eestis peaks Järvi arvates olema aga Soome eeskujul rohkem kui üks täiskoosseisus sümfooniaorkester.
Ta kordas usutluses ka oma pikaajalist sõnumit, et fantastilisi heliloojaid on nii Eestil kui ka Soomel, kuid "vaid Soome ehitab nende muusika jaoks kontserdimaju".
"Eesti otsustajatel oleks sellest paljugi õppida. Meil ei ole selliseid juhte, kes mõistaksid Tubina, Pärdi, Tambergi, Tormise ja kümnete teiste suurepäraste eesti heliloojate tähendust meie riigi kultuuri suursaadikutena," kritiseeris Järvi.
Samas ajalehes ilmunud arvustuses jääb Vesa Sirén Järvi ja ERSOs suhtes läbivalt positiivseks, rõhutades eriti pärast vaheaega esitusele tulnud neljanda sümfooniat.
"81-aastane Järvi osutas, et on endiselt suurepärane muusik, kes suudab loogilise harjutamise ja väikeste žestidega luua loomult terve- ja kauniskõlalise Sibeliuse," rõhutab Sirén.
Allikas: "Aktuaalne kaamera"