Tehnilistes uuendustes ei ole midagi halba. Teoreetiliselt on väga tore, et meil on päev-päevalt aina rohkem kvaliteetseid bluetooth-kõrvaklappe ning selles vallas toimuvad pidevad arengud, kuid igal muutusel peaks olema ratsionaalne alus, miks seda teha. Disketid kadusid turult, kuna niivõrd väike andmemaht ei olnud enam mõistlik. Telefoniautomaadid haihtusid tänavatelt, sest kõigil olid järsku mobiiltelefonid. Aga mis saab meie kõigi kõrvaklappidest ja helisüsteemidest, mis nüüd ühest päevast ei ühildu enam nutitelefonidega? Viskame samamoodi minema?

Triljoni dollari kompanii Apple irvitab näkku ja ütleb, et muidugi ei pea minema viskama. Kui varem sai uuemate telefonidega n-ö lahenduse kaasa, siis käesolevast sügisest tuleb see ise osta. 9 euro eest on igal inimesel võimalik soetada endale juhtmejupp, pisike vidin, mis ühendada enda kõrvaklappide ja telefoni vahele ning voilà, probleem lahendatud. See tundub aga olevat lahendus, mis viib meid ajas paarkümmend aastat tagasi.

Asjade õhemaks, kergemaks ja lihtsamaks muutmine on kasutajamugavuse mõttes alati hea. Kellele ei meeldiks, kui sülearvutikott oleks kilo võrra kergem? Ilmselt on raske leida kedagi, kes sellele vastu vaidleks. Kahjuks on Apple selle käigus otsustanud loobuda ka kõigest sellest, mis on kasutajale tegelikult oluline. Kõrvaklapipesa kadumine, mille selgituseks toob tootja veekindluse, on selle tendentsi paratamatu ja kurblooline jätk. Märk sellest, et 2018. aastaks on saanud otsa mõistlikud uuendused ning järgi on jäänud vaid innovatsioonivaakumis tekkinud paanikalahendused, n-ö uuendused uuenduste pärast.

Juba paar aasta tagasi väideti, et nutitelefon kui toode on tegelikult valmis. Saavutatud on mõistlik ekraanisuurus, ka kaal ning mõõtmed on paigas, samuti on puutetundlikkuse võimalused arendatud maksimumini. Suurtootjatele ja arendajatele on see aga halvim võimalik uudis, sest pidev kasvamine-arenemine-muutumine on kapitalismi paratamatus. Seega kui midagi mõistlikku ei ole enam telefonide juures arendada, tuleb minna idiootsusteni.

Eelmisel konverentsil välja kuulutatud iPhone X , mille tootmine nüüd lõpetatakse, sai ekraanile nn kulmud, kõlari kõrvale tekitatud ekraanilaienduse, mida kritiseeriti alates esimest päevast. Või siis vaatamata sellele, et telefonil on niigi habras esiklaas, tuli lisada uutele telefonidele samast materjalist ka tagumine klaas, et oht purunemiseks oleks topeltsuur. Kasutaja on Apple'i maagiast tinistatud, noogutab kaasa ja lepib kõigi nende lollustega, mis lisavad täiesti põhjendamatult telefoni hinnale 200 eurot.

Oleme nende muutustega leppinud, küll lepime ka uutega. Siiski tekib küsimus, kas Apple'i kõrgematel ninadel on tekkinud koosolekul kordagi mõte, et kasutajale oleks palju mugavam see, kui arvuti küljes oleksid paar lisapesa, selle asemel, et kanda kaasas kümmet erinevat juhtmejuppi? Ilmselt nad jälle irvitaksid, et kasutaja on lihtsalt loll, ole siis rikkam ja osta meie spetsiaalseid juhtmevabasid lahendusi, sul ei olegi neid pesasid vaja. Sorri, aga maailm on niigi kõiksugu sodi ääreni täis, kui mul on töötav toode olemas, siis miks ma pean selle minema viskama? Lahendus peitubki just varemmainitud juhtmejupiajastus.

On olemas juhtmejupp, et muuta uue Macbooki universaalpesa USB-pesaks. Aga mis saab siis, kui sul on ühendatud sinna pessa telefon, kuhu laeb veel pool tundi peale uus süsteem, aga sülearvuti aku hakkab tühjaks saama? Puutusin sellise probleemiga hiljuti kokku ning ainus variant oli palvetamine. Sellest ei piisanud, aku sai tühjaks ja kogu jama tuli uuesti alustada. Kujutan jälle ette seda irvet - noh, osta siis selline juhtmejupp, kus on KAKS pesa ja seda probleemi poleks olnud.

Kui mul on lõpuks kõik need erinevad juhtmejupid, millest igaüks täidab üht väga konkreetset eesmärki, siis ilmselt kaalub lõpuks sülearvutikott isegi rohkem, segadust on ka topelt ning kasutaja lihtsalt kannatab. Apple muidugi teenib mägedeviisi raha juurde, sest iga jupike ei maksa mitte paar eurot, vaid pigem paarkümmend.

Kõigele sellele vaatamata on tõsiasi see, et ilmselt kasutan Apple'i telefone ka edaspidi, sest teised tootjad ei jõua kasutajamugavuselt ligilähedalegi. Nad on loonud suurepärase toote, mis veel mõni aasta tagasi oli veatu, kuid kahjuks on nad seda nüüd ise vaikselt lõhkuma hakanud. Samasugune nukker saatus tabas iPodi, kui muusikamängijate tipptase iPod Classic ühel päeval lihtsalt turult kadus ja asemele tulid arusaamatud ilma ekraanita junnid. Ilmselt juhtub sama iPhone'iga.

Seniks aga üheksa eurot näppu ja lähme juhtmejuppe ostma, sest muud võimalust meile kasutajatena ei anta. Tootjad võiksid lihtsalt hakata valmistama karpe, kuhu neid kõiki jupikesi paigutada. See oleks jälle hea koht, kust raha teenida.