Mälestiste omanikke on Eestis 135 000, seega võib öelda, et uus seadus puudutab otseselt iga kümnendat Eesti elanikku.

"Meid ümbritsevast keskkonnast sõltub meie elukvaliteet ja identiteet. Kahtlemata on selle juures üks suur faktor hoitud ja korras kultuuripärand. Uue seadusega tuleb riik omanikele appi ja loob tingimused, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus ja kultuuripärand hoitud," ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Eelnõu eesmärk ongi avalike ja erahuvide tasakaalustamine. Riigi kohustusi suurendatakse mälestise omaniku kasuks, panustatakse rohkem nõustamis- ja ennetustegevusse ning otsuste tegemisel antakse suurem paindlikkus. Riik võtab enda kanda muinsuskaitse eritingimuste andmise ning uuringute ja järelevalve osalise hüvitamise. Uuringute ja järelevalve hüvitamiseks on riigieelarvest ette nähtud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas, mis kahekordistab senised riigipoolsed toetused.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu näeb ette, et Kultuuripärandiamet koordineerib tulevikus nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda ühiselt, olles kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskus.

Valitsus kiitis seaduseelnõu heaks oma 30. augusti istungil, edasised arutelud seaduse üle toimuvad Riigikogus. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019.