Intervjuu. Raivo Tafenau 30 aastat jazzis ({{commentsTotal}})

Foto: Rene Jakobson

Säravamaid Eesti saksofoniste Raivo Tafenau tähistab 11. oktoobri õhtul Mustpeade Majas kontserdiga 30 aasta möödumist esimesest jazzkontserdist omanimelise ansambliga. Tafenau rääkis oma senisest eluteest ja praegustest tegemistest Klassikaraadio saates "Delta".

Tegelikult ulatub Raivo Tafenau lavakarjääri algus muidugi hoopis kaugemasse aega, aga see oli aasta 1988 kevadel, kui Tafenau esines festivalil "Tudengijazz" kvintetiga. Tollastest ansamblikaaslastest, Tafenau Otsakooli-sõpradest on tegelikult üsna vähesed jäänud muusika teele, aga see kontsert oli kindlasti tähtis verstapost Tafenau elus, üks neist hetkedest, mis jääb alateadvusse ja hakkab edasist elukäiku suunama. "Ma mäletan, et me saime tohutult võimsa aplausi ja lava taha tormas pärast Lembit Saarsalu, kelle soe käepigistus on meeles siiamaani. Pärast seda kontserti olin kindel, et jään selle muusikaga tegelema," meenutas Tafenau intervjuus.

Ei maksa imestada, kui Raivo Tafenau oma kontsertidel aeg-ajalt saksofoni asemel võtab kätte hoopis akordioni, kuna just akordion oli tema esimene instrument. "Oma akordioniõpetajatele olen lubanud, et ma seda pilli ei jäta," räägib Tafenau. "Puberteedieas omandasin seda pilli ja olin mingil ajal täielik fanaatik." Ja kuigi Tafenau on vahepeal aastaid akordionist eemal olnud, siis pillidega on nii nagu ühe teise Raivo Tafenau noorusaja meelisajaviite ehk rulasõiduga. Isegi, kui pole hulk aega sellega tegelnud, tuleb kõik kergesti taas meelde nii, et isegi mõningate tehniliselt väga keerukate lugude esitamisega akordionil saab Tafenau praegusel ajal hakkama.

Akordionit harjutades ei teadnud Tafenau jazzist veel midagi. Ta isegi ei osanud oma tulevikku jazzis ette kujutada. Esimese saksofonitunni sai ta pärast sõjaväeteenistust Eestisse tagasi pöördudes Villu Veski käest 1985. aastal. Saksofoni on ikka peetud jazzmuusika etalonpilliks ja kuigi saksofon on akordionist kaunis erinev, on siiski nende pillide vahel võimalik leida ka sarnasusi. 

Intervjuus oli juttu ka sellest, milline oli Eesti jazzielu siis, kui Tafenau meie džässimaastikule ilmus. See oli üleminekuperiood ühest riigikorrast teise, mis tõi kaasa drastilised muutused kultuurielus, sealhulgas muusikas ja oli paljude muusikute jaoks küllaltki raske aeg. Tooni andis Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroogi, Helmut Aniko põlvkond. Tegutses Eesti Raadio bigbänd. "Nõukogude ajal oli võrreldes praeguse ajaga parem see, et kogu Liidu avarused olid muusikutele valla. Eesti jazzmuusikud käisid palju ringi mööda Venemaad. Praegu peavad noored ikka väga palju vaeva nägema, rahasid taotlema, et pääseda kuhugi välisfestivalile," leiab Tafenau.

Koos Anne Veskiga 1980. aastatel tuuritades on Raivo Tafenau näinud selliseid publikuhulki, mis praegu jazzmuusikutele jäävad kättesaamatuks unistuseks. Küsimuse peale, kas publiku suurus üldse jazzmuusiku jaoks midagi määrab, tunnistab saksofonist, et on ikka suur vahe, kas teda on kuulamas kümmekond, sada või tuhandeid inimesi. "See on muusikastiil, mis on väga seotud publiku ja muusikute vahelise sünergiaga," räägib Tafenau. "Midagi ei ole teha - kui keegi plaksutab pärast su soolot, siis see tekitab ikka väga hea tunde ja teeb jälle natuke rohkem jazzmuusika sõltlaseks."

Hea muusika sõltlaseks on Tafenau jäänud siiamaani. Ja ikkagi eelkõige jazzisõltlaseks, kuigi jazzi olemuse üle võib vaielda ja praegusel ajal veel eriti.

Kuivõrd peab ta aga ise end jazzmuusikuks? "Ma mängin tõepoolest erinevates stiilides, aga ma ei saa minna kunagi lavale tegema muusikat, mis mulle ei meeldi," räägib Tafenau. "Kui ma olen laval, siis pean andma endast kõik ja mingi allahindlus ei saa kõne alla tulla. Mulle meeldib olla erinevates muusikates sees ja leida sealt üles selle, mis mulle endale tundub haarav."

Läbi ja lõhki jazzmuusikuks Tafenau ennast siiski ei pea ja tunnistab ka, et ainult džässiga tegeledes kindlasti ära ei ela. "See on ikkagi nišimuusika, mis ei jõua kunagi meinstriimi laiade massideni." Eestis on aga jazziga lood head. Meie jazzielu intensiivsus võrdluses meie väikese rahvahulgaga tekitab tunde, et Eesti on palju suurem maa, kui kaardil näeme. Jazziklubisid on meil palju. Teiste seas tegutseb ka Taff Club, mis on samuti kuulunud Raivo Tafenau tegemiste hulka viimastel aastatel. Klubi programm sügisest kevadeni vältaval hooajal on paratamatult Tafenau enda nägu, sest nagu ta ise ütleb, siis valib ta esinema alati artiste, kes on ka talle endale südamelähedased.

Kõik muusikud teavad, et parim heli on vaikus, kuid Tafenau armastab vahel ka vabal ajal muusikat kuulata. Täpsemalt vinüülplaate. Vinüülide vastu on tal eriline huvi – vinüül on midagi füüsilist, käegakatsutavat, tõelist. Nii nagu sauna kütmisega, nii ka vinüüli pakendist välja võtmisel, puhastamisel, plaadimasinasse asetamisel on oluline protsess, mitte isegi niivõrd lõpptulemus. See on omamoodi rituaal. "Failiga ei saa tekkida hingelist seost, aga vinüülplaadiga küll," arvab Tafenau.

11. oktoobri õhtul on Tafenau musitseerimas Mustpeade Majas koos paljude sõpradega, kellega ta on viimase 30 aasta jooksul lava jaganud. Nende seas on nii muusikud Eestist kui ka Brasiilia päritolu laulja-kitarrist Sergio Bastos, kellega koos on Tafenau esinenud sadu kordi. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande algusega kell 20. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: