Raamat põhineb kroonikatel, kirjadel ja mahajäetud küladesse tehtud uurimisretkedel ning see toob lugejani elava kirjelduse elust 13. sajandi Põhjalas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rannarootslaste Eesti alale asumise kohta ringleb erinevaid hüpoteese ja üht kindlat versiooni pole selle kohta tänaseni. Lindström käib välja hüpoteesi, et rannarootslaste asustus Vormsil sai alguse tänu Ölandi saarelt ümberasustatud talupoegade saabumisele. Ajaloolane pakub välja, et see sai alguse suuresti Lundi peapiiskop Anders Suneseni eestvedamisel ja kolonisatsiooni põhjused oli poliitilised ja religioossed.

"Ta tahtis kristluse jaoks Eesti alale tugipunkti, sest tal oli probleeme missiooni poliitikaga. Kui tal oleks siin aga inimesed, kes olid juba kristlased, rootsi immigrandid, siis oleks tal olnud parem tugipunkt, et teha eestlaste seas missioonitööd," selgitas raamatu autor.

Lindström viitab oma teoses nii kirjalikele allikatele kui ka sellele, et Ölandi saarel jäeti 13. sajandi alguses maha mitu küla ning hilisem Vormsi asustus sarnaneb Ölandiga. Teose tõlkija Ivar Rüütli sõnul toob raamat rannarootsi ajaloopilti värske hüpoteesi.

"Üldiselt ei ole niisuguseid asustusajaloolisi asju väga palju alates 1960ndatest aastatest tehtud ja need teooriad, mis olid 1950ndatel-1960ndatel, on praegu paljuski vananenud, metodoloogia ja ka kõik muu on muutunud," ütles Rüütli.

Jonathan Lindströmi sõnul oleks selle hüpoteesi tõestamiseks vaja teha tulevikus Vormsil ka arheoloogilisi kaevamisi.