Osaühing Nukufilm sai hiljuti kurva uudise. Animafilmi "Tiivad" tootmiseks loodetud 220 000 eurot jäi Eesti Filmi Instituudilt saamata. Nimelt oli toetussumma üle otsustanud komisjonis teiste seas ka Nukufilmi ühe osaniku Märt Kivi isa. Niisugust toimingupiirangurikkumist ei saa instituut lubada ning sestap tuli neile tagasi maksta ka juba Nukufilmini jõudnud 70 000 eurot.

Osaühingu Nukufilm juhatuse liige Andres Mänd ütles, et kui "Tiivad" tulebki nüüd küll korraks seisma panna, siis maha mõtet ei maeta. Pigem taotletakse raha uuesti ning kui raha saadakse ja projekt edasi läheb, ei kanna Nukufilm äpardusest ka suuremat kahju. See on ka oluline, sest Andres Mänd tõdes, et ettevõtte majanduslik seis kuigi hea ei ole. Näiteks eelmine aasta lõppes 22 000-eurose kahjumiga ja igakuiselt tuleb tagasi maksta 44 000-eurost maksuvõlga.

"Ausalt öeldes, ega see majandusseis pole kunagi hea olnud, alates sellest, kui me Nukufilmi 1992. aastal erastasime. Aga ega ta hullem ka ei ole kui eelmine aasta," ütles Mänd.

Ka eelmine aasta tõi Nukufilmile vähemalt ühe kehva uudise. Nimelt jäi Euroopa Kino Toetusfondist saamata 250 000-eurone toetus filmile "Kapten Morten lollide laeval". Aga film ise oli kogu protsessi pikkust arvestades sisuliselt lõppjärgus ning sestap võeti vastu Eesti mõistes pretsedenditu otsus. Needsamad veerand miljonit laenas stuudio pangast ning jäi lootma, et raha teenitakse müügiga tagasi. Filmi produtsent Kerdi Oengo ütles, et senised tulemused lubavad rahul olla. Esiteks on hästi läinud festivalidel ning tänagi tuli uudis, et "Kapten Morten" läheb kahe nominatsiooniga püüdma Euroopa animafilmi auhindu. Teiseks ei saa kurta ka müügi üle.

"Ootuspärased on olnud Euroopa riigid, nagu Poola ja Sloveenia. Loodame kangesti, et ka kõigis riikides, kus on festivalidel hästi läinud, nagu Saksamaa ja Iirimaa, et need tulevad ka levisse taha. Meil on olnud ka Türgi, Lõuna-Aafrika Vabariik ja viimane oli Lõuna-Korea," rääkis Oengo.

Saamaks summadest aimu, siis näiteks Prantsusmaa kinolevisse müüdi film 85 000 euro eest. Näitamisõiguste müügile lisandub veel tulu publikuhuvi eest ning hiljem, kui läheb hästi, ka telelevi. Kokku loodab osaühing Nukufilm veerandmiljonilise laenu vähemalt kahekordselt tagasi teenida. Aga Mortenile pannakse veel suuremaid lootusi ehk see peaks aitama ettevõtte ka välismaisele reklaamiturule.

"Näiteks mitmed Saksa firmad, kes tegelevad just reklaamidega, on öelnud, et oi, see on väga kõrge tehniline tase, et me täiesti mõtleme selle üle," sõnas Oengo.

Nukufilmi soov ongi toetustest üha vähem sõltuda, ja saada ka päriselt kasumlikuks ettevõtteks. Lühifilmid, mida on küll ilus ja põnev teha, selleni ei vii. Pigem ikka reklaamiturg, koostöö välispartneritega ja suured projektid. Nii näiteks arutatakse koostöö üle Itaalia rahvusringhäälinguga.

"Nemad on väga huvitatud tulema sisse poole rahaga juhul, kui meile meeldib üks teleseriaali idee. Mõte ongi selles, et saada sisse üks megasuur projekt, mis kataks kogu aeg need jooksvad kulud," rääkis Mänd.

Kui ettevõte kord ka rahaliselt kindlamatel jalgadel seisab, võib ka juba julgemalt investeerida. Nii näiteks unistab Nukufilm sellest, et osta seni rendile võetud stuudioruumid päriselt endale.