Mis saab Eesti filmindusest pärast juubeliaasta rahastuse lõppu? ({{commentsTotal}})

Foto: Kaader filmist

Kodumaine filmisaak on käesoleval aastal eriti rikkalik, kuna muude filmide kõrval jõudsid kinodesse ka EV100 filmiprogrammi toel valminud teosed, mis on kogunud palju vaatajaid ning löönud laineid välisfestivalidel. Järgmisel aastal sellist rahastusprogrammi enam ei ole, mistõttu tekib küsimus, kas Eesti filmide võidukäik jääb vaid ühekordseks sähvatuseks.

Eesti juubeliaastaga kaasnes ka helde rahastusega EV100 filmiprogramm. Selle tulemusel on sündinud suur hulk filme, mille rahastus on olnud suurem kui Eesti filmidel eales varem, samuti on Eesti filmid varasemast enam välisfestivalidel tunnustust kogunud: Moonika Siimetsa "Seltsimees laps", mis tõi hiljuti Busani filmifestivalil koju publikupreemia, Liina Triškina Vanhatalo "Võta või jäta", millega Eesti proovib jõuda võõrkeelse Oscari nominentide hulka, Kaur Koka debüütfilm "Põrgu Jaan", dokumentaalfilmide kogumik "Juured" ja Joosep Matjuse loodusfilm "Tuulte tahutud maa", mis on praeguseks juba kõigi aegade vaadatuim dokumentaalfilm Eesti kinodes.

Kas juubelifilmide edu pealt võib teha järelduse, et rohkem raha tähendab ka paremaid filme ning tulevast aastast, kui juuliberaha lõppeb, algab Eesti filmi jaoks taas mõõnaperiood? 

EV100 filmiprogrammi žürii esimehe ja filmieksperdi Karlo Fungi sõnul on praegu veel vara kokkuvõtteid teha.

"Loomulikult on juubeliprogramm veidi eriline juhtum, siin on tehtud valikuid lähtuvalt sellest, mida me tahame enda kohta kokku võtta minevikust, olevikust ja alguses oli juttu ka tulevikust, sest me soovisime leida näiteks ka ulmefilmi, aga kõik see kokku on väga hästi toiminud," ütles Funk.

Fungi arvates võib pärast EV100 rahastuse katkemist toimuda kodumaises filminduses küll väike muutus, kuid ta ei usu, et see vaataja jaoks märgatav on. Pigem näitas suurema rahastusega projekt seda, milline on üldse meie võimekus filme teha.

"Võib-olla kõige olulisem võit selle EV100 programmi juures on ikkagi see, et vähemalt avalikkus tõenäoliselt sai need garantiid, et kui raha on, siis see on ekraanil näha ja samuti sai tõstetud miljoni euro võrra Eesti filmifondi tootmiseelarvet, mida on proovitud igasugu argumentidega saavutada viisteist aastat," ütles Funk.

Eesti Filmi Instituudi filmispetsialist Filipp Kruusvall on nõus, et Eestis on olemas nii head filmitegijad kui ka aina kasvav hulk vaatajaid, kuid probleem peitub just rahastuses. Ühe lahendusena näeb ta ka erakaptiali kaasamist, mida on viimastel aastatel üha rohkem kasutatud.

"Kui on soovi jõuda arvestatava ja suure eelarveni, siis see põhimõtteliselt ongi ainus võimalus ja mulle tundub, et see asi liigub sinna suunas, kus erainvestorid ka julgevad rohkem riskida ja panustada Eesti filmile," ütles Kruusvall.

Viimastel aastatel on oluliseks osaks Eesti filmist saanud ka kaastootmisprojektid, mille heaks kinnituseks juba enne Eesti esilinastust suurt festivalituuri tegev ja loorbereid lõikav nukufilm "Morten lollide laeval".

Väikeste eelarvete juures võib Kruusvalli sõnul aga juhtuda see, et me jääme kaastootmisprojektides vaid kõrvaltegijateks.

"Kui meil endal ei ole, mida investeerida, siis on keeruline säilitada see võimalus, et kõnelda oma lugusid, sest üks peamine eesmärk Eesti filmide puhul on kõnelda Eesti lugusid, peegeldada Eesti kaugemat minevikku, lähiajalugu, kaasaegseid probleeme, olla kaasarääkija ühiskondlikes protsessides," ütles Kruusvall.

Sama meelt on kahe EV100 filmi produtsendiks olnud Ivo Felt, kelle arvates peavad kohalikud filmitegijaid tihti oma ambitsioonikaid ideid tagasi tõmbama.

"Me ei lähe tõenäoliselt pärast EV100 lõppu tegema kallist ajaloolist draamat, sest me teame, et see pole võimalik. Mingitpidi on see väga kurb, et me ei saa enam pikalt selliseid lugusid endale lubada. Pigem me otsime lugusid, mida on võimalik jutustada väikese rahaga. Euroopa keskmisest oleme me kõvasti allpool, Euroopa mastaabis on meie filmitoetused väga madalad," tõdes Felt.

Spetsialistid on aga ühte meelt, et Eesti filmil läheb aasta-aastalt aina paremini ning edulugu võiks jätkuda.

EV100 filmiprogrammist on kinodesse jõudmas veel lastefilm "Eia jõulud Tondikakul" detsembris, uus Lotte animafilm jaanuaris ning ajalooline suurfilm "Tõde ja õigus" veebruaris.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: