Aasta looma luulevõistlusele laekus töid ka räpi vormis
Eesti Loodusmuuseumi, MTÜ Aasta Loom ja Looduskalender.ee korraldatud aasta looma luulekonkursil osales tänavu kokku üle 250 võistlustöö ja rohkem kui 40 koolist üle Eesti. Tihedast konkurentsist valis žürii välja 18 kirjatööd, mille autoreid ootab preemiareis loodusfotograaf Remo Savisaarega ilvese elupaikadesse.
"Oleme väga rõõmsad, et õpilaste kirjatööde saak oli taas suur ning osalejaid leidus üle Eesti," ütleS Aasta looma toimkonna liige Helen Arusoo.
"Oli näha, et töödega on vaeva nähtud, tehtud on uurimistööd ning välja otsitud teadmised ka tekstidesse sisse kirjutatud. Meil on väga hea meel selle üle, et juba mitmendat aastat aitab selline loovuskonkurss koolilastes suurendada nii teadmisi aasta looma kohta kui ka laiendada laste silmaringi loodusest laiemalt," lisas ta.
Nii nagu varasemalt, oli ka sel aastal võistlusele esitatud tööde vormilised lahendused väga erinevad. "Sel aastal esitas näiteks üks õpilane oma töö räpi vormis, aga populaarsemad vormid on ikkagi klassikaline luuletus ja lühijutt," kirjeldas Arusoo.
"Tõdeme igal aastal, et olenemata sellest, kas kirjutatud on anekdoot, luuletus, haiku, lühijutt või midagi muud, on lapsed kirjutamisel väga nupukad ja ei pelga kasutada oma fantaasiat. Viimase lennukust näitavad muidugi kõige paremini kelmikad ja püüdlikud riimid," sõnas Arusoo.
1. koht: Birgit Rehe, Jõõpre kool, 3. klass
Kord kõndisin metsas
ja nägin seal ilvest.
Ta oli nii ilus
ning ilmus kui pilvest.
Ilves kiire nagu torm,
ta nägu polnud üldse morn.
Ilves me metsade ainus kaslane on,
ei tema sarnane põder, ei konn.
2. koht Liisbeth Rosenstein, Tartu Hansa Kool 7. a klass
Miks Ilves klaverit ei mängi
Ammu ammu aega tagasi, kui metsad rohelised ja paksud olid, viskasid inimesed ära klaveri.
Kohe tulid kõik loomad uudistama. "Mis me selle elukaga nüüd teeme?" olid kitsed'
ehmunud. Siil kohe vastas: "Lükkame tiiki ,sellega pole nagunii midagi teha!" Karu läks
vaikselt pilli juurde ja tõstis kaane üles. "Vaadake ta hambaid" oli põder hirmunud.
Loomad hakkasid klaverit tiigi suunas lükkama, kui ilves klaverile hüppas. "See on minu,
ärge puutuge seda!" ütles ilves kurjalt. Ilves sai kohe aru, mis asi see on. See oli pill, mis tegi
ilusaimat heli maailmas.
Ilves oli mänginud mitu nädalat, kõik olid väsinud ja magamata. Ilves oli nüüd metsa parim
pillimängija ja ta oli otsustanud väikese uinaku teha. Ta oli juba magama jäänud, kuid ta
tundis käppadel põrguvalu. Ta karjus valust. Keegi oli klaverikaane ta käppadele lükanud.
Ilves ei saanud mängida ei nädala ega mitme kuu pärast. Ta käpad olid liiga paistes ja suured.
Sellest ajast ei mängi ilves enam klaverit vaid tegeleb toidu otsimise ja hiilimisega.
3. koht: Eleanora Busato, Pärnu Raeküla kool, 3. b klass
Koidab päev.
Metsas algab elu.
Iga päev ma seda näen,
metsarahva melu.
Paitan lapsi,
õrnalt nurru löön,
Siis annan käsu:
urus vaikselt istuge!
Sammud raba poole sean,
tedrekuked juba sääl.
Nende tants ei paku huvi.
Hüpe! Hüpe! Kukk on minu.
Ja siis koduteele kiirelt,
kull mind seirab pilvepiirilt.
Vahi, vahi kaval kull,
kukke ma ei jaga küll.
Jõuan urgu, algab pidu.
Tants käib ümber linnukese,
Kuni ümber kukume
ning soojas urus tukume.
Homseks jõudu annab uni,
lapsed magavad nii hommikuni.
Siis tegudeks nad täis on indu,
päevad ilvestel ei ole kerged.
Võitjate täielikku nimekirja näeb Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt.
Parimate tööde autoritele ning aktiivsematele õpetajatele on auhinnaks välja pandud reis ilvese elupaikadesse koos loodusfotograaf Remo Savisaarega. Lisaks premeerib Eesti Loodusmuuseum parimaid kirjutajaid tasuta muuseumikülastusega.
Toimetaja: Merit Maarits