Tristan Priimägi filmisoovitused: Gaspar Noé "Ekstaas" ja Luca Guadagnino "Suspiria"

Foto: CAP/PLF/Capital Pictures/SCANPIX

Filmikriitik Tristan Priimägi jagas "Terevisiooni" otse-eetris filmisoovitusi. Seekord olid valikus kaks tantsufilmi – Gaspar Noé "Ekstaas" ja Luca Guadagnino "Suspiria".

Gaspar Noé "Ekstaas"

Prantsuse-Argentiina päritolu filmirežissöör Gaspar Noé. Autor: Mickan Palmqvist/DN/TT/SCANPIX

"Kes Gaspar Noé'd tunneb, teab ka, mida oodata," märkis Priimägi. "Ta on väga füüsiline filmitegija. Mulle on hakanud imponeerima viimasel ajal need filmid, mille puhul ka tunnen, et nad ei mõju mulle ainult vaimselt, vaid ta mõjub mulle reaalselt ka füüsiliselt."

Priimägi tõdes, et visuaalse keele tõttu on seda filmi raske vaadata. "See esilinastus Cannes'is, inimesed jalutasid välja just nagu oleks trennist tulnud. Tal on oma ihuoperaator, kes teeb kaameraga täiesti inimelisi asju. Ma ei kujuta ette, kuidas see füüsiliselt üldse võimalik on. Ta peab akrobaadi tipp olema, et ta seda teha suudaks."

Ta tõdes, et on küsitav, kui palju filmi enda sisu mingisugust mõtet omab. "On seltskond moderntantsijaid, kes pärast esinemist lähevad ühte koolimajja ööbima. Nad hakkavad seal pidutsema, mängivad plaate, keegi paneb midagi sangria sisse, kõik lähevad peast hulluks. See põhimõtteliselt ongi filmi sisu. Aga see, kuivõrd groteski see on keeratud, on väga võimas."

Priimägi sõnul on Noé'l alati oskus mingisuguste väikeste trikkidega luua filmile teine tasand ja vaatajate uudishimu sellega ka ärgitada. "Seal on see samamoodi olemas. Minule pakub see erakordset rõõmu. Aga loomulikult tuleks teatud hoiatusega sellesse suhtuda, sest nagu Noé ikka – ta läheb kohati väga räigeks, väga graafiliseks selles, mida ta kujutab ja loomulikult on see midagi, mida on mingis mõttes juba teinud. Aga ikkagi, tuleb meelde tuletada, kuivõrd meisterlikult ta teatud asju valdab."

Luca Guadagnino "Suspiria"

Kaader Luca Guadagnino filmist "Suspiria" (2018). Autor: Alessio Bolzoni/Capital Pictures/SCANPIX

"See on õudusfilm sellest, kuidas ühes Berliini tantsuakadeemias kutsutakse mingeid kurjasid jõudusid välja ja asi ei ole päris puhas," rääkis Priimägi. Tema sõnul on "Suspiria" näol pandud lihtsa õuduka raamidesse nii palju enamat.

"Siin kõnetatakse väga palju kogu Saksa lähiajalugu – sõjaaega, sõjajärgset depressiooni ja ülesehituse aega, Baader-Meinhofi gängi tegutsemist 70. aastatel. Berliini müür on püsti ja seal on see ida ja lääne probleem. Võiks ju küsida, miks Itaalia filmitegija sellist asja vajab, aga miks ka mitte."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: