Kristiina Ehin: me ei saa pisendada luulet mingiks sotsiaalkriitiliseks arvamuslooks
Kirjanik Kristiina Ehin andis möödunud aasta lõpus välja enda kaheksanda luulekogu "Aga armastusel on metsalinnu süda". Saates "OP+" tuli juttu nii tema värskest loomingust kui olukorrast Eesti luules üldisemalt.
Küsimusele, kas luulel läheb Eestis praegu hästi, võib Kristiina Ehina arvetes vastata nii- ja naamoodi. "Võib ju küsida, et kuidas tal maailmas läheb, kogu maailmas on pigem selline ratsionalistliku ja kasutoova keele ajastu, mis mingil moel peegeldub ka Eestis," ütles ta ja tõdes, et samas on eestlastel alateadlikult see tunne, keel on midagi vana, püha ja võimast. "Keele kaudu sa ei saa väljendada mitte ainult sulle kasu toovat tarbekeelt, vaid ka midagi suurt ja sügavamat."
"Ma olen rõhutanud uue luulekogu puhul, et see on armastusluule raamat, ei saa mööda vaadata, et siin on ka see sotsiaalne antenn, aga ma ei paneks neid sellesse pingeritta," mainis ta ja nentis, et vahel me tähtsustame üle sotsiaalkriitilise luule ja kirjanduse tähtsust. "Kirjandus ja luule on nii vanad, suured ja mitmekesised nähtused, me ei saa seda pisendada mingiks sotsiaalkriitiliseks arvamuslooks, seda see kindlasti ei ole."
Uusi eestikeelseid sõnu otsib ja leiab Kristiina Ehin pidevalt. "Mu lemmikud on sõnaraamatud, ema kinkis mulle just uudis- ja unarsõnade nõukogude ajal välja antud raamatu, ma alles hakkan seda uurima," selgitas ta ja tõi välja, et tema lemmik on Saareste ja Wiedemanni sõnaraamat.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "OP+"