Kokku oli mullu vaatajaid kinodes 3,63 miljonit, neist Eesti filmide vaatajaid oli 648 026, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kassatulu teenisid filmid kokku 20,6 miljonit, sellest Eesti filmid teenisid 3,3 miljonit eurot.

Eesti läinud aasta top 5 filmid

1. Enim vaatajaid - peaaegu 150 000 - tõi kinno René Vilbre lavastatuid "Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused". Kassatulu teenis film ligi 860 000 eurot.

2. Anu Auna lavastatud "Eia jõulud Tondikakul" kogus 125 000 vaatamist ning film teenis üle 600 000 euro.

3. Moonika Siimetsa "Seltsimees laps" kogus vaatajaid enam kui 116 000 ja kassatulu enam kui pool miljonit eurot.

4. Toomas Kirsi lavastatud "Pilvede all. Neljas õde" vaatas enam kui 66 000 silmapaari ning kassatulu teeniti 348 000 eurot.

5. Liina Triškina-Vanhatalo filmi "Võta või jäta" vaadati enam kui 58 000 korda ja see teenis 333 000 eurot.

Juubeliaasta tõi lisaraha

Tänu Eesti juubeliaastale said filmitegijad tublisti lisaraha, mis aitas kindlasti kaasa kodumaiste filmide edule.

Eesti 100. sünnipäeva puhul eraldas riik filmide tootmiseks juurde üheksa miljonit eurot. Üks juubeliprogrammi viimaseid filme on Tanel Toomi "Tõde ja õigus". Film jõuab kinodesse veebruaris, praegu käib heli ja värvi korrigeerimine. Režissöör Tanel Toom kinnitas, et Eesti filmis on väga põnevad ajad.

"Ma nimetaksin kolm filmi, mis mulle kõige suurema mulje jätsid. Dokfilm "Ahto", "Seltsimees laps" ja "Võta või jäta". Ongi raske valida, milline nendest lemmik oleks," ütles Toom.

Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp tõdeb, et EV100 tõi meie filmitööstusesse läbimurde ja siinsed filmitegijad said teha mitmesuguses žanris korraliku eelarvega linateoseid. Samas oli populaarseimate kodumaiste filmide esiviisikus kaks erarahaga valminud tragikomöödiat. Seetõttu leiab Edith Sepp, et mõni žanr saab ka iseseisvamalt hakkama.

"Eesti riik oma programmiga EV100 toetas suurema eelarvega filme. Veel suuremat meelelahutust saab kindlasti erarahaga, aga päris sellist "Tõde ja õigust" või "1944" filmida ei saa. See on kombinatsioon erarahast ja riigirahast. Tulemuseks on see, mis sel aastal on - 650 000 vaatajat Eesti filmile," lausus Sepp.

Tulevaks aastaks on kultuuriministeeriumi eelarves filmide tegemiseks mõeldud lisaraha, et tootmine ei langeks niinimetatud musta auku.

"Praegu me anname suhteliselt vähe ühele filmile raha. Sel aastal on eelarve juba kinnitatud ja see lisaraha on miljon eurot. Tänu sellele tõuseb maksimaalne toetusmäär ühele filmile ja see omakorda võimaldab tootjatel minna rahvusvahelisele turule ja kokku panna kahe, kolme miljoniline filmi eelarve, mida enne teha oli suhteliselt keeruline," rääkis Sepp.

Samas aga puudub pikemaajalisem rahastusplaan ja mõned režissöörid on isegi valmis oma elukutsest loobuma, kuna filmi tegemine on sedavõrd pikk protsess, et see ei tasu end ära.

"Riigi seisukohalt ma leian, et peaks küll natuke suuremalt mõtlema. Kui meil on nii võimekaid tegijaid, siis miks tagasi hoida," lisas Sepp veel.

Suurbritannia rahvuslikus filmikoolis magistrikraadi saanud režissöör Tanel Toom ütles, et järgmine projekt on tal rahvusvaheline, kuid Eestist lahkuda ta ei kavatse.

"See ei ole küll puhtalt Eesti projekt aga Eesti on selles suurelt sees, on plaanis seda Eestis filmida. Filmitegemine, see elukutse minu jaoks, ma tunnen, et olen seal, kus on mu järgmine projekt, aga eestlaseks jään ma elu lõpuni ja Eesti on minu kodu ja see on koht, mida armastan. Ma usun, et ma ikka loodetavasti jään siia," ütles Toom.

Tanel Toomi täispika mängufilmi kodumaine debüüt "Tõde ja õigus" oli 2,4 miljoni euroga ka EV 100 programmi kalleim film. Juubelikava seni populaarseima filmi "Eia jõulud Tondikakul" eelarve ulatus veidi üle miljoni euro.