Arvustus. Jan Helsing sisendab, et kõik on siiski hästi, nagu vanasti
Uus plaat
Jan Helsing
"Käed" (ise välja antud)
7/10
A: "Sellist mussi ei tehta ju enam? "
B: "See ongi praegu tehtud "
A: "Dallas või?"
...
Jan Helsingi "Käed" tekitab esmalt kaks küsimust - kas see album märgib Kristi Kindla tagasitulekut või Jan Kausi indie-supergrupi uut taset? Vastus on lihtne - mõlemat. Kristi Kindla mahedat vokaali on taga igatsetud alates 2003. aastast, kui legendaarne Dallas lõpetas. Jan Helsing alustas 2012 ja Kristi tegi kaasa ka bändi esimese kauamängiva "Kajalood" (2014) juures.
Muidugi pole Jan Helsing Dallas, ehkki Kristi Kindla sametine hääl sobitub Jan Helsingi hillitsetud müraga kõlapilti sama hästi kui Dallase veidi tooremasse ja jõulisemasse heliuniversumisse. Jan Helsing on konserveerinud 1990ndate kõlapildi ja hoiab seda sama struktuuri osi järjepanu ümber paigutades või ümber komponeerides. Asi pole aga selles, et tuhandeid kordi kuuldud muusikalised lahendused oleks kulunud, Kristi Kindlaga tugevdatud Jan Helsing näitab, et ka müraga flirtivat kitarri-indie't saab siluda ja ühtlaselt läbi komponeerida.
Jan Helsing mängib sama skeemiga, mis sai tuttavaks aastatel 1995-2002 tegutsenud Dreamphishilt - poeetiliselt õrn naisvokaal kitarrimürase helipildi sees. Osalt samade bändiliikmetega (Jan Kaus, Arpo Vatsel, Margus Voolpriit) Jan Helsing lisab sellesse helimaailma instrumente ja harmoniseerib naisvokaali-instrumentaalmassiivi vastandust. Aastal 2019 paigutub Jan Helsing teiste laiatarbe-popi artistide nagu Vaiko Eplik või Ewert And The Two Dragons kõrvale, rääkides siiski oma helikeelt.
"Käed" on igas mõttes korralik, mõnes mõttes isegi normatiivne indie-pop, päikseline ja meloodiline, sujuvalt lihtne, isegi nostalgiline, justkui polekski vahepeal toimunud maailma raputanud muutusi nagu Trumpi võimuletulek, rahvusäärmuslaste populaarsuse kasv ja pooluste jäämütside sulamine. Jan Helsing püüab maailma muuta omamoodi - läbi lapseliku õhina ja vaibumatu optimismi. Jan Helsing sisendab meile, et kõik on ikkagi hästi ja nooruslik särts ega ellusuhtumine pole kuhugi kadunud. Maailm ja selle muutmine algab eelkõige endast, on Jan Helsingi ilmne kreedo. On ju seegi omaette väärtus, et kui Dreamphishi, Dallase ja Pia Frausi albumid on kulunuks kuulatud, siis võib loota Jan Helsingile, kes annab välja uue kauamängiva tuttavas kvaliteedis.
Toimetaja: Valner Valme