Sirbis: teatriauhinnad, lastekirjandus, kauge Brüssel ({{commentsTotal}})

Juhan Ulfsak
Juhan Ulfsak Autor/allikas: Harri Rospu

Tutvustame 29. märtsi Sirpi.

TIIT PALU: Näitleja lõppmäng

Vana näitleja lõppjaamas ootab teda kohustuslik lemmikroll Tšehhovi loomingust ning selles on küllaga traagilise lõpu eelaimduse magusat rammestust.

1.

Teater pole maja ega asjad selle sees, vaid tõe vari, mida näitlejate põlvkonnad annavad käest kätte. Alati on väike lootus, et mõnel hooletul sammul see puruneb ja paljastub hetkeks ta sisu. Selle hetke nimi on tõehetk, selle nimel käibki kõik see mäng.

 

Teatri aastaauhindade laureaadid 2018. aasta loomingu eest

Žüriide esimeeste kommentaarid

 

MATI HINT: Emakeelepäeva järel

Mina tahan lihtsalt arusaadavaid asju, näiteks [---] vaielda jõupositsioonita, argumentide keeles.

Jaak Jõerüüt*

Õigus eksida ja kohustus eksimusi tunnistada

Eestis räägitakse juba aastaid seisakust (enamasti majanduslikus mõttes). Nii seisaku kui ka arengu esimeseks faasiks on mõtteviis. Seisaku algpõhjuseks on kapseldumine mugavustsoonidesse, oma positsiooni ja status quo hoidmine, nii et eesmärgiks ei ole enam üldine hüve. Majanduslikku edu mõistetakse peaaegu alati skaalal rohkem-rohkem-rohkem, kuid elukvaliteeti saab parandada ka ilma rohkemata, hoolimise ja aususega. Aususega pole Eestis kiidelda: lühikese ajaga on Eesti jõudnud mastaapsete kuritegude varjamise, salgamise ja lõpuks sunnitud omaksvõtmise okkalisel teel maailma tippu – Danske rahapesu, suusatajate doping. See ei oleks võimalik, kui ühiskonnas valitseks üldine sallimatus ebaaususe suhtes. Aga ei valitse. Isegi akadeemilisele petturlusele vaadatakse läbi sõrmede.

 

MARI NIITRA: Eesti lastekirjanduse vohavad ja kiduvad võrsed

Ilmub hästi illustreeritud väikelasteraamatuid, palju head lugemist leiavad 8–12aastased, kuid noortekirjandusega on lood kesised.

Eesti algupärases lastekirjanduses viimastel aastatel süvenenud tendentsid arenesid edasi ka mullu.

Vaadakem esmalt statistilisi näitajaid. Eesti Lastekirjanduse Keskuse andmetel ilmus lastele loodud algupärast ilukirjandust 148 raamatut. See arv on viimastel aastatel püsinud stabiilne. Neist proosat ilmus 127, luulet 16 ja üksainus näidendiraamat. Esmatrükke oli neist 103 (12 luule- ja 91 proosaraamatut). Algupärast aimekirjandust sai kokku 40 nimetust.

Nagu ikka, on kirjastamine jätkuvalt paljudele soovijatele jõukohane. Sellest annab tunnistust hulk ka n-ö põlve otsas välja antud raamatuid.

 

JAANIKA PALM: Kui endal pole, tuleb laenata

Suurem osa 2018. aastal eesti keelde tõlgitud laste- ja noorteraamatuist ei ole augutäide, vaid rikastab noort lugejat ning avardab tema silmaringi.

Mullune lastekirjandusaasta tõi meie raamatulettidele ligi 800 lastele mõeldud ilu- ja aimeteost, sealhulgas peaaegu 600 tõlkeraamatut. Tõlkeilukirjandust ilmus sama palju kui tunamullu, nii paarisaja kanti, enamik, nagu ikka, proosa, sekka mõni luuleraamat ja koomiks.

Tõlkegeograafias ei toonud eelmine aasta kaasa kuigi suuri muutusi: enamik teostest jõuab meieni ikka inglise keelest, olgu need raamatud siis Suurbritannia, Ameerika, Kanada või Austraalia algupära. Jätkuvalt on tugev tõlketraditsioon Põhjamaade suunal (Soome, Rootsi, Norra), tasapisi on hakanud kasvama saksa keelest tõlgitavate lasteraamatute arv. Teiste keelte (itaalia, prantsuse, hollandi, hispaania) esindatus on juba märgatavalt väiksem. Üksikud teosed on meieni jõudnud ka sloveeni, poola, vene ja läti keelest. Valdavalt on raamatud tõlgitud otse originaalkeelest.

KAAREL TARAND: Brüssel on kaugel, Strasbourg kaugemal veel

Eesti valijaid ja valitavaid ühendab Euroopa Parlamendi valimistel huvipuudus.

Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud vähem kui kaks kuud, aga Eesti maastikel valitseb üleeuroopalistel teemadel täielik kampaaniavaikus. Veel mõne kuu eest kardeti ja ennustati, et neid valimisi kasutatakse ettekäändena avaliku ruumi reostamiseks parteilise plakatikunstiga riigikogu valimiste kohta kehtinud välireklaami keelu ajal. Ja kui juba hoog sees, ei saa pidama enne suve. Midagi sellist pole juhtunud. Ka meedias pole Euroopa teemadele kohta, sest ajakirjanikud on peaaegu sõltuvushäiresse sattunud iga päev Stenbocki majas toimuvate mitteametlike vestluste kajastamisest.

 

AUNE VALK, LIIS SIMMUL: Milliseid keeli on tööturul vaja?

Viimasel poolaastal on ajakirjanduses peetud elavat arutelu kõrghariduse rahvusvahelistumise ja eesti keele hoidmise üle. Liiga sageli on seejuures kõlanud, nagu tuleks kõrghariduses valida kas eesti või inglise keele vahel. Kindlasti ei pea kaht õppekeelt ning ühe või teise keele oskust vastandama. Küsimus on pigem selles, kui paljusid keeli peale emakeele peab väikeriigi kõrgharitud (ja mitte ainult kõrgharitud) inimene oskama. Milliste võõrkeelte oskamise eest ja kellele on tööandjad valmis maksma kõrgemat palka?

 

Intervjuu mängufilmi "Skandinaavia vaikus" inglasest stsenaristi Nathaniel Price'i ja režissöör Martti Heldega

Kurjuse kandadel. Intervjuu joonisanimatsiooni "Dilili" autori Michel Oselcot`ga. Michel Ocelot: "Tahan "Dililiga" naistele öelda, et te võite olla täiesti erakordsed, hakake vastu!"

 

Arvustamisel

Ute Freverti ja Heinz-Gerhard Haupti "19. sajandi inimene"

Andres Adamsoni "Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita"

Eduard Wiiralti preemia näitus rahvusraamatukogus

Inga Heamäe isikunäitus "PS. Psalmid ja prohvet Joonas valaskala kõhus"

Lilli-Krõõt Repnau ja Helen Tago näitus "Tumeaine"

Igor Savtšenko näitus "Uuest suhtumisest fotograafiasse"

Mart Kalmu "Eesti arhitektuuri 100 aastat", Karin Pauluse "101 Eesti nõukogude aja ehitist"

 ja "100 ehitist – sada aastat"

Ansambel U: kontsert "URR-23: Türgi"

Rootsi Puhkpillisümfoonikute kontsert

Martin Kirsiste multimeedialavastus "dekameron"

 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: