Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ütles "Aktuaalsele kaamerale", et siiani pole loometeadustöö tegijaid koheldud samadel alustel ülejäänud teadlastega. "Nende akrediteerimiseks on olnud vajalik loometöö tegemine, kuid loometöö eest ei saa me neid teaduse punkte sellisel tasandil nagu saab teiste valdkondade õppetöö ja teaduse eest," selgitas ta ja rõuhtas, et neid punkte antakse eelretsenseeritud teadusartiklite eest. "Loometöö võib, aga ei pruugi olla teadusartikkel."

EKA rektor Mart Kalm selgitas, et ehkki kõrgkoolide õppejõudude palgad Eestis on üldiselt väga madalad, valitseb lisaks palgalõhe suurte ülikoolide ja kunstiülikoolide vahel. "Me oleme püüdnud haridusministeeriumi ametnikele selgitada, aga olukorras, kus teadusrahastuse pott on väga väike, on mul väga hea meel, et meie kultuuri- ja haridusministeeriumid on hasartmängumaksuseadust muutes leidnud täiendavad võimalused."

Aastas on stipendiumideks mõeldud 500 000 eurot ning see jaguneb peamiste loomealasid õpetavate ülikoolide õppejõudude vahel. Kerttu Saks selgitas, et on kvoodid, millele võivad kandideerida ainult need ülikoolid, kes seda õpetavad, ja on vabad stipendiumid, millele võivad kandideerida teised. Kokku on tema sõnul 50 stipendiumit.

EMTA õppejõud Taavi Kerikmäe ütles, et ehkki täiskohaga õppejõu töö kõrvalt loominguga tegelemine on väga keeruline, on see eluliselt vajalik. ";inu arvates on väga oluline, et ma ise õppejõuna oleksin kohal loojana ning näeksin neid protsesse seestpoolt, sest kuidas ma muidu saaksin valmistada ette oma üliõpilasi," kinnitas ta.

Esimesi taotlusi õppejõudude loomestipendiumideks ootab Kultuurkapital 20. augustiks.