Kertu Saks: kultuuri rahastusele aitab kaasa selge infosüsteem, mitte poliitilised maitse-eelistused ({{commentsTotal}})

Kertu Saks
Kertu Saks Autor/allikas: Kultuurkapital

Kultuurkapitali tellitud ja Praxise koostatud kultuuritoetuste mõju-uuringu vaheraport näitas, et kultuuri- ja spordi rahastamine Kultuurkapitalis vajab edasiseks arenguks e-riigile kohast infosüsteemi, mis kaasaks kultuuri rahastavad asutused üle Eesti.

"Eesti kultuurielu rahastamine on olnud viimasel ajal poliitilisel mänguväljal taas teema. Seetõttu on oluline selgelt välja öelda, et eelmisel aastal läbi viidud Praxise analüüsi põhjal võin väita, et sihti kultuurirahastuse korraldamiseks aitab seada ühtse infosüsteemi loomine, mitte poliitilised maitse-eelistused," võttis Eesti Kultuurkapitali (Kulka) juht Kertu Saks kokku Praxise kultuurirahastuse vaheraporti.

"Palju enam vajaksime riigis kultuuri ja spordi edendamisel selgemat teadmist, kellele, kui palju ja mis eesmärgil toetust on antud. See aitab vältida erinevate kultuuri- ja spordivaldkondade ebavõrdset kohtlemist, nii üle- kui alarahastamist. Üheks mõtteks on luua ühtne infosüsteem ja e-lahendused, mis paneks kokku nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka teiste rahastajate toetused ja tagaks läbipaistvuse. Seal hulgas eristaks tegevus- ning projektitoetused."

Kultuurkapitali eestvedamisel alustati Kertu Saksa sõnul juba märtsis erinevate kultuuri toetavate asutuste võrdlusandmete koondamist, mis annaks esimest korda makrovaate kultuuri rahastamisele riigis. 

Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütiku Jane Esteri sõnul näitas juba esmane kultuurirahastuse vaheuurimus, et täna ei saa Kulka valdkondlike rahastamispraktikate mõju kohta kaugeleulatuvaid järeldusi teha, kuna osa Kulka toetusi puudutavatest andmetest ei ole masintöödeldavad ega seetõttu statistiliselt analüüsitavad. Kulka panust ei saa seetõttu võrrelda ka samadesse valdkondadesse suunatud riigi ja teiste rahastajate panusega, sest süstematiseeritud, töödeldavaid võrdlusandmeid pole. Iga institutsioon kogub, kategoriseerib ja analüüsib andmeid omamoodi, mistõttu mõju hinnata on raske.

"Seega puudub ka hea ülevaade ja mehhanism, et kontrollida, kes mida täpselt toetab ja kui palju annavad valdkonda toetust teised rahastajad. Ei ole kohta, kus need andmed koonduksid," lisas Jane Ester.

Kertu Saksa sõnul on kultuurkapital mitmete ministeeriumide esindajatega Praxise analüüsi arutanud ning teinud kultuuriministeeriumile ettepaneku alustada toetuste analüüsimist sel aastal rahvakultuuri toetuste kirjeldamisest ja võrdlemisest.

"E-riigile omaselt võiks tulevikus ka kultuuril ja spordil olla Eesti Teadusinfosüsteemile ETIS sarnane infosüsteem, kuhu toetusi ja projekte puudutav andmestik kokku jookseb. Sealt hakkaks toetamise mudelid välja joonistuma, kogu info oleks avalik, kõigile kättesaadav ja analüüsitav," sõnas Kertu Saks. Ta lisas, et mõistlik on esmalt kultuurkapitali ja kultuuriministeeriumi toetused liigiti kirjeldada ja võrrelda ning lõpuks ka andmekogumise alused ühtlustada. Perspektiivis oleks aga hea, kui oleks keskkond, kust iga huviline saaks kontrollida, kui palju annavad samadesse valdkondadesse toetust ka teised rahastajad nt Haridusministeerium, Eesti Filmi Instituut, Rahvakultuurikeskus, kohalikud omavalitsused, EAS jne.

"Toetamise läbipaistvat ülevaadet on vaja ka seepärast, et ei tekiks ristfinantseerimise riske. Samuti on oluline, et ka poliitilistelt heitlikel aegadel ei saaks rahastamise osakaalude või tegelike mahtude info minna andmerägastikesse kaduma," lisas Kertu Saks.

Praxise vaheraporti puhul on tegemist ettevalmistava uurimusega, kus esialgu analüüsiti vaid nelja sihtkapitali ja kahte maakondlikku ekspertgruppi. Kultuurkapital jagab toetusi kokku kaheksa sihtkapitali, 15 maakonna ja nelja programmi kaudu. "Soov on sel aastal jätkata kogu kultuurkapitali toetustegevust hõlmava analüüsiga, mis annab täpsema sisendi edasiseks analüüsiks ning otsusteks aga ka kultuuripoliitika kujundamiseks riigis," lisas Kertu Saks.  

Eesti Kultuurkapital rahastab Eesti kultuuri ja sporti keskmiselt 30 miljoni euroga aastas. Eesti Kultuurkapitali taasloomisest 1994. aastal täitub tänavu juunis 25 aastat. 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: