Sada paviljoni pakuvad rikkaliku paleti teemadest, millega nüüdisajal kunst tegeleb. Tehnoloogia areng on kiire, inimeste kõrvale tekivad robotid, üha karmistuv immigratsioonipoliitika seab uued reeglid. Me elame maailmas, kus üks protsent maakera elanikest on põgenikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Belgia paviljon on otsustanud siduda omavahel immigratsiooni, kõrgtehnoloogia ja rahvusluse küsimuse. "Siin projektis tegeletakse flaamlaste identiteedi põlvnemislooga pentsikul lapsikul moel, lavastatakse maalidest võetud stseene ümber jõuluaknakaunistuse keeles," selgitas Komissarov.

Biennaalil on aga kunstimeka, kus saab kogeda väga eriilmelist kunsti. Kuluaarides pretendeerib kõige halvema paviljoni tiitlile Venemaa. Kahe suure projektsiooni kaudu on kujutletud hävivat linna, seal samas ka Kristust, kelle kõrvale ilmuvad märtrid. "Me näeme siin religioosse teema väga osavat integreerimist sõjale ja hävingule ja täiesti uute fookuste otsimist, kus Venemaa, kes on ise selle tootnud, esindab märtri positsiooni," selgitas Komissarov.

Nii nagu igal tõel on tuhat nägu, on ka kunstnikel lugematu arv nägemusi. Kui kunst ei suuda maailma muuta, siis suudab ta seda fikseerida ja kirjeldada.