Arvustus. "Aladdin", soe ja riskivaba nostalgiatoode ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aladdin
Aladdin Autor/allikas: outnow.ch

Uus film kinos

"Aladdin"

Lasvataja Guy Ritchie
Näitlejad Will Smith, Mena Massoud, Naomi Scott

6,5/10

Popkultuuri trendid ringlevad tsükliliselt. Nad vaibuvad ja tärkavad umbes 30aastaste intervallidena, tuues pinnale vastavate põlvkondade mällu sööbinud kultuuritooteid, esteetikaid ja narratiive. Filmiäri eesotsas viimastel aastatel agressiivselt laienenud Disneyga rakendab loomulikult nostalgia põhjal töötavad protsessid oma tegevuse optimeerimise vahenditeks. Disney on nüüd jõudnud oma intellektuaalse omandi taaskasutamisjärjega 27 aasta taguse animafilmi "Aladdini" juurde, jätkates stabiilselt animafilmide mängufilmistamise tegevusliini.

Kelmikatest krimikomöödiatest tuntud Guy Ritchie ("Lock Stock and Two Smoking Barrels", "Snatch") lavastatud seikluslik muusikaline koguperefilm "Aladdin" viib taas maagilisse Agrabah' kõrbekuningriiki. Film räägib "Tuhande ja ühe öö" muinasjuttudest inspireeritud loo puhta südamega vargapoisist Aladdinist (Mena Massoud), kes range ühiskonnakorralduse keskel püüab staatuse kiuste leida armastust. Ta armub traditsioonide kammitsaist lahti murda püüdvasse sihiteadlikku printsessi Jasmine'i (Naomi Scott), keda lisaks valitsevatele tavadele püüab vaikiva printsessi raamesse suruda sultani salasepitsev võimujanus nõuandja Jafar (Marwan Kenzari). Loost ei puudu muidugi kõikvõimas džinn (Will Smith), kellega kokku sattudes saab Aladdin maagilist lootust oma soovide saavutamiseks.

Nelja tegelase ühisnimetajaks on rahulolematus olukorraga, kuhu valitsevad süsteemid on nad kammitsenud. Sellest kujuneb loo tuum, mis julgustab sihtide seadmisel mitte enda ja üllaste põhimõtetega vastuollu minema.

Guy Ritchie annab tuttava loo edasi hoogsalt, värvikalt ja turvaliselt. Koos kaasstsenaristi John Augustiga ("Big Fish", "Charlie's Angels") on sündmustik venitatud originaalist üle poole tunni pikemaks, lisades tegelastele (eeskätt Jasmine'Ile ja džinnile) sügavust ja mitmekülgsust ning tuues uue tegelasena sisse printsessi teenijanna Dalia (Nasim Pedrad), kes pakub lisanüansse peategelastele. Lisaks motiivide ja tegelaskujude kaasajastamisele püüab film siluda originaali eksotiseerivat ja stereotüpiseerivat orientalismi.

Kuigi film näeb kirev ja rõõmsalt terviklik välja ning loojutustus on keskosa veidi kummalisest rütmist hoolimata ladus, jäävad dialoogide huumor ja muusikaliste stseenide koreograafia lahjadeks. Kuiv ja ennastkordav on Marwan Kenzari kitsas tõlgenduses ka loo pahalane Jafar. Mena Massoudi ja Naomi Scotti armsast kokkumängust särab üllatuslikult kirkamalt Will Smith, kes suudab anda algversioonis Robin Williamsi mängitud džinnile oma isikupärase tõlgenduse.

Paraku toob see ikkagi tagasi taaskasutuse teema juurde. Disney renessansi ajal välja tulnud originaalfilm oli ilmumisaastal üleilmselt enim teeninud linateos, mis muutis tänu Robin Williamsi tööle animafilmegi staarikesksemaks. Algupärase versiooni ikoonilisust arvestades jääb ikkagi küsimus – mida saavutab uusversioon lisaks rahavoogudele?

Kas film annab disneylikult tuttava, sooja ja nostalgilise tunde? Jah, aga see hääbub ruttu ja oleneb ka vaataja kogemusest varasema filmiga. Kas liigagi tasakaalukas ja ettevaatlik film pakub kunstiliselt või temaatiliselt uut? Ei, aga ega nostalgiapõhiselt kindlapealeminekult tasugi seda oodata. 

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: