Kultuurimälestiseks kuulutati neli laevavrakki ning kuus lautrit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuusnõmme lauter
Kuusnõmme lauter Autor/allikas: Maili Roio

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas kultuurimälestiseks neli laevavrakki ning kuus rannalautrit. Rannalautritest võeti kaitse alla Päniska, Koovi, Rahuste, Pärtli, Kuusnõmme ja Varuli lautrid, mis kõik asuvad Saaremaal. Laevavrakkidest võeti kaitse alla kaubalaev Bungsberg ning allveelaevad M-103, S-12 ja ŠtŠ-408.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul oli seni Eestis kaitse all kaks lautrit – üks Hiiumaal, teine Ruhnus. "Eesti on mereriik ja merega seotud traditsioonide ning rannakultuuri väärtustamine on meile omane. Lautrid koos võrgukuuridega on rannakülade ühed kõige iseloomulikumad elemendid," lisas Jänes.

Lauter on kalapaatide randumispaik. Merre laoti paadilaiuste vahedega kivivallid, nendevaheline merepõhi tasandati, sinna asetati veerpuud, mida mööda paate rannale veeti. Lautrid on Eesti rannikul olnud väga levinud, kuid tänaseks on enamus neist kas halvasti säilinud, jää poolt lõhutud, muulideks või sadamateks ümber ehitatud. Kõige paremini ongi lautrid säilinud Saaremaa läänerannikul.

Kaitse alla võetud lautreid võib ka edaspidi merele minekuks kasutada. Nende esiletoomine merekultuuri osana aitab neid pigem väärtustada ja räägib lugu Eesti ajaloost, maakasutusest, töö- ja toidukultuurist.

Kaubalaev Bungsberg oli Saksa lipu all seilanud kaubalaev, mis hukkus Eesti vetes seoses II maailmasõja sündmustega. Vrakk on hästi säilinud, kuid sukeldujate seas rahvusvaheliselt tuntud ning seega ilma riikliku kaitseta ohustatud.

Allveelaevad M-103, S-12 ning Štš-408 olid Nõukogude Vene sõjaväe allveelaevad, mis hukkusid Eesti vetes II maailmasõja tegevuse käigus. Vrakid kannavad informatsiooni 20. sajandi keskpaiga sõjandusest ja sõjalaevade ehitusest, samuti II maailmasõjast ja sellega seotud sündmustest Eestis.

Kaitse alla võtmise järel kohalduvad mälestistele muinsuskaitseseaduse sätted, mis takistavad laevavrakkide kahjustamist ehitustegevuse, süvendus- või muude tööde käigus ning tagavad allveearheoloogiliste uuringute teostamise erialaspetsialistide poolt.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: