Uus muinsuskaitseseadus lubab rohkem paindlikkust ja lihtsust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Maili Roio/Muinsuskaitseamet

1. mail jõustus uus muinsuskaitseseadus, mis tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esimest korda mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ütles, et uue seaduse märksõnad on paindlik loamenetlus ja kõigi protseduuride lihtsustamine.

Mida on uues seaduses täiesti uut?

Raie märkis uue muinsuskaitseseaduse tutvustuse algul, et nad nägid tõesti hulga vaeva, et ükskõik kes avab muinsuskaitse seaduse, saab selle esimestest paragrahvidest aru, milleks üldse meile kultuuripärand ja tema säilitamine.

"Mis on need printsiibid, mõtted, põhimõisted. See, kuidas me mõistame tänapäeval muinsuskaitset ja kultuuripärandit. Mis on autentsus, mis on paigamälu, mis on restaureerimine, mis on konserveerimine."

Seadus toob sisse ka uue termini nagu vaimne kultuuripärand. "Kuna suur osa kultuuripärandist on nii ainelise kui ka vaimse segu, siis parem on, kui me teadvustame endale seda vaimset poolt," selgitas ta. Kaitse alla võtmine ja kaitse lõpetamine on võrdlemisi sarnased varasemale.

Jätkuvalt on kultuuriminister see, kes riigi nimel midagi kaitse alla võtab või kaitse lõpetab. "Küll aga on sinna lisatud üks väike printsiip ja see on riikliku kaitse eeldus. Eeldus, et kõik see, mis on riigi kaitse all, kuulub väärtuslikumasse ossa Eesti kultuuripärandist."

Raie pidas vajalikuks korrata, et mälestised ei ole muinsuskaitse, vaid Eesti riigi kaitse all. "Ehk Eesti riik on otsustanud, et see osa kultuuripärandist on meile oluline ja tähenduslik."

Mälestiste liikide kriteeriumid on nüüdsest reguleeritud ühes kultuuriministri määruses. Varem olid nad lihtsalt muinsuskaitseameti juhendid. Samuti tulenevad uuest seadusest ehitiste väärtusklassid muinsuskaitse aladel ja uued kaitsekorrad. "Nelja aasta jooksul uuendame kõigi 12 muinsuskaitseala kaitsekordasid, mida seni nimetati põhimäärusteks. See tähendab, et kõikidele hoonetele määratakse väärtusklassid, va Tallinna vanalinnas Unesco mainepärandi paigas."

Lisandunud uus mälestise liik – ajalooline looduslik pühapaik. "Seni olid nad meil kaitse all arheoloogiamälestistena, aga kuna selle väga huvitava osa meie ajaloost ja kultuuripärandist üks põhitunnuseid on, et arheoloogilised leiud puuduvad, siis päris samade meetoditega ei ole mõtet teda kaitsta. Sealt tulenes ka vajadus uue mälestise liigi järele."

Täiesti uus on arheoloogilise leiukoha kaitse. "See on leebem liik. Seal kehtivad kaks põhilist piirangut või kohustust. Üks on kohustus teha uuringud, kui midagi hakatakse teostama ning otsinguvahendi kasutamise keeld." Uuring, uuringukava, uuringuteatis ja uuringute hüvitamine sellisel moel on samuti uus. "Uuringute hüvitamiseks ja järelevalve hüvitamiseks saime me 2017. aasta valitsuse otsusega 1,4 miljonit eurot juurde", lisas Raie.

Uus on ka kinnismälestise tegevuskava, mis on Raie sõnul selline ehitamiseks vajalik dokument, kui tööde iseloom, keerukus või ulatus võimaldab probleeme lahendada mitte-ehitusprojektiga, või kui ehitusseadustik projekti ei nõua. "Ehk leebem variant ehitusprojektist. "

Muinsuskaitse eritingimuste andmine ameti poolt käib põhimõttel, et kui olemasolevat infot ei ole nii palju, et neid eritingimusi anda, saab amet määrata uuringud." Uuringute tegemine või tellimine pädeva isiku käest on jätkuvalt omaniku ülesanne, aga selle siis kompenseerime."

Seni sai muinsuskaitseameti kooskõlastuse ehitusseadustiku mõistes põhiprojektile. "Nüüd ja edaspidi saab meie kooskõlastust saada kõikvõimalikele ehitusprojekti staadiumitele, aga needki siis määratletakse muinsuskaitse eritingimustes. Võib-olla ongi vaja ainult mingisugust tööjoonist", märkis ta.

"Ehitamiseks muidugi on vajalik kõik, mis ehitusseadustikus kirjas, aga tõesti, suurem muudatus on see, et eritingimustes saab määrata nii ehitusprojekti staadiumi kui ka üldse järelevalve vajaduse. Võib-olla mingitel põhjustel muinsuskaitse järelevalvet polegi vaja, siis pole teda vaja määrata ega ka hüvitada," lisas Raie.

Oluline boonus, mis jäi seadusesse sisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja vabariigi valitsuse vaidlusest Niguliste kiriku varade tagastamise üle, oli see, et jäi võimalus erastamisest laekuvat raha tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks. "Kuidas see rahajagamine täpselt hakkab välja nägema, selgub lähinädalatel. Läbirääkimised rahandusministeeriumiga selles osas käivad ehk siis lisandub vahendeid tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks."

Muuseumivaldkonnas muinsuskaitseamet ennekõike nõustab kõiki muuseume olenemata omandivormist. "Jätkub ühishoidlate projekti arendamine, suurem ja igapäevane ülesanne on muuseumide infosüsteemi haldamine ja arendamine ehk see, kus peetakse arvestust kõigi museaalide üle. Riikliku kogumispoliitika koordineerimine, valdkonnauuringud, -analüüsid, muuseumitöötajate koolitused ja ka projektitoetused ja väga konkreetne avalik teenus nagu näituste kahjuhüvitiste tagamine," nimetas Raie olulisemad.

Mida on läbivalt täiendatud?

Läbivalt on täiendatud mõistete poolt – kuidas muinsuskaitseamet mõistab restaureerimist, konserveerimist, hooldust ja remonti. "Hooldus ja remont on igasugusest loakohustusest vaba. Seni, kuni tegemist on remondiga, ei ole vaja meie ei ühtegi luba ega kooskõlastust. Nii pea, kui tegemist on ehitamise, konserveerimise või restaureerimisega, rakendub juba mingitki sorti loakohustust," selgitas Raie.

Mälestise kaitsevööndi kohustused on samuti uuendatud. Automaatset kaitsevööndit ei olnud juba seaduse eelmises variandis. Kõik need kaitsevööndid, mis olid seni, jäävad alles, aga nüüd ja edaspidi iga kord tuleb kaitsevööndi vajaduses veenduda ja siis ta määrata.

"Kaitse alla võtmise menetlusi on täpsustatud ja selles osas on tõesti lisatud väga suur hulk konsulteerimisi omanike, valdajate, KOV-idega," tõdes ta.

Oluline muudatus kaitse alla võtmise puhul on see, et leevendusi saab kaitse alla võtmisel teha nüüd kõikidel mälestiste liikidel. "Varasemas seaduses oli see võimalus ainult ajaloo- ja arheoloogiamälestistel, nüüd saab põhimõtteliselt juba kaitse alla võttes öelda hoone puhul, mida omanik võib ilma loata teha."

Mälestiseks olemise lõpetamise aluseid on samamoodi täiendatud ja ajutise kaitse tähtaeg, mis seni oli kuus kuud, on edaspidi kuni 12 kuud.

Arheoloogilise leiu definitsioonile on lisandunud mõningaid aspekte. "Oluline aspekt on see, et arheoloogilist leidu ei saa heauskselt omandada. Öelda, et ma ei tea, kust see kivikirves mu kaminasimsile tuli või kust üks münt minu kogusse on sattunud, seda võimalust ei ole. Tegelemine kultuuripärandiga on teadlik tegevus."

Raie tõstis esile, et kogu muinsuskaitseseaduse kese on säilitamine. "Midagi muuta see jätkuvalt ei nõua. Me ei saa nõuda kelleltki restaureerimist vms. Säilimise tagamiseks – nii nagu iga ehitise puhul, nii nagu iga omanik iga hoone puhul – tuleb teda hooldada ja vajaduse korral remontida. See oli ka kehtinud seaduses olemas."

Oluline lisandus on see, et säilitamiskohustuse täitmata jätmine on käsitletav mälestise rikkumisena. "Kuidas seda tõestada, on omaette küsimus, kuid pahatahtliku lagundamist või mitte midagi tegemist nüüd ja edaspidi me sallida ei saa. Sellele on lisandunud rikkumisel tekkinud kahju definitsioon – see tähendab seda, et millal on tegemist korrakaitseseadusega, millal karistusseadustiku menetlusega."

Uues muinsuskaitseseaduses on täpsustatud taastamiskohustust. "Taastamine tähendab antud juhul läbi õnnetuse hävinud asja taastamist. Üldiselt muinsuskaitse kaanon ei soosi imiteerimist, kopeerimist, taas ülesehitamist, aga kui mälestis on hävinud läbi õnnetuse, siis me saame asuda nõudma tema taastamist."

Oluline lisandus seadusesse, mis Raie sõnul tuli paljuski tuli omanike keskliidu ja ka kiriklike organisatsioonide poolt, on juurdepääsu täpsustus. "Ehk pääs õuemaale ja hoonesse on ainult valdaja määratud ajal ning korras. Pane silt välja mis ajal, mis korras, kellele helistades hoonesse või õuealale saab. Sellist olukorda ei saa olla, et keegi kedagi oma magamistoast leiab."

Sama lugu on pühakodadega ja oluline lisandus sellele oli õigus küsida tasu. "Kõik, kes kasutavad oma vara turismieesmärgil, siis teil on selleks õigus ja võimalus," ütles Raie.

Täiendatud seaduses sisalduv nõustamine ja hoolduskava tähendab seda, et omanikel on õigus ja võimalus iga kell küsida ning muinsuskaitseametil on alati kohustus vastata. "Hoolduskava võib olla ühe objekti kohane, nt rookatuse harjamine, aga võivad olla ka üldised juhendid akende kittimiseks jne. Me püüame jätkuvalt avaldada ka üldisi hoolduskavasid. Aga hoolduskava ühe konkreetse objekti kohta on ka jälle asi, mis võiks käia ehitusprojektiga kaasas."

Raie tõi välja, et uuendatud on ka tööde tegemise loa punkti – projektdokumentatsioonist olenemata on kõik ilma loata tööd mälestisel keelatud.

Samamoodi on täiendatud tööde tegemise punkti vallasmälestistel. "Ta on loogilisemalt üles ehitatud kui varem ja loetavalt, aga põhimõtted on jäänud paljuski samaks."

Pädevustunnistusi ja valdkonnas tegutsemise nõudeid on samuti läbivalt uuendatud ja Raie sõnul on siingi sõnavara ehitusseaduslikule sarnane. "Varem nimetasime neid tegevuslubadeks, nüüd nimetame neid pädevustunnistusteks."

Mida seaduses enam üldse ei ole?

Enam pole seaduses riigi ja KOV mälestise või muinsuskaitseala hoone eelisostu õigust. "Paradoksaalsel moel kasutas Tallinna linn veel vana seaduse kehtivuse viimasel päeval seda õigust ühel Suurtüki tänava krundil, kuid sellist eelisostuõigust seaduses kirjas ei ole."

Küll on aga endiselt nii riigil kui ka KOV-il sundvõõrandamise võimalus. "Kui hoone või krunt omab olulist avalikku väärtust või peaks tulema tagasi avalikku kasutusse. Aga seda juba sundvõõrandamise seaduse alusel," lisas ta.

Mida seaduses enam veel ei ole, on usaldusmeeste institutsioon kui selline. "Eesti kodanikuühiskond on tänaseks nii palju arenenud, et me näeme kultuuripärandi valdkonnas väga palju seltse, seltsinguid, mittetulundusühinguid. Kõigil on võimalus liituda muinsuskaitse seltsi, detektoristide klubi, sõjaajaloo seltsi, asumiseltsidega. Ameti juures veel eraldi miskist nimekirja hoida inimestest, keda me usaldame, ei ole vaja. Me usaldame kõiki kodanikeühendusi."

Samuti pole seaduses enam sellist dokumendivormi nagu kaitsekohustuse teatised. "Seal on kirjas, millega on tegemist, kuidas teda hooldada ja mõningatel juhtudel on seal kirjas ka mõningad leevendused ning säilitamiskohustused. Kõik see, mis seal on, kehtib edasi, kuni ta ei ole vastuolus uue seadusega. Aga üldiselt asendab seda kaitsekohustuse teatise informatiivset sisu mälestiste registri sissekanne. Leevendusi saame teha ainult kaitse alla võtmise aktis või eritingimustega, aga kõike seda, kuidas hooldada, saamegi anda hooldusjuhenditega," selgitas Raie.

Väljakutsed

Väljakutsetest rääkides tõi Raie välja, et esiteks saavad nad omanike, valdajate, projekteerijate plaanidest teada liiga hilisel hetkel. "Ehk siis keegi on juba investeerinud mõne kausta kokkupanemisse, juba on investeeritud kõvasti aega, raha, tahtmist mõne mõtte küpseks mõtlemiseks, ja siis tuleb välja, et ei saa," rääkis ta.

"Tavaliselt järgneb sellele väike konflikt, tüli ja selle lahendamine ja kõige uuesti alustamine. Ehk me soovime, et me saaks teiega võimalikult varajases staadiumis kokku, et toimuks vastastikune nõustamine ja et me saaksime koos valida selle lühima võimaliku menetluse või tee teie soovide teostamiseni."

Teine asi, mis Raie sõnul muinsuskaitseametit häirib – mitte ainult muinsuskaitsevaldkonnas, vaid ehitamises üldse Eestis – on suhtumine ehitusprojekti. "Me näeme, et sellesse suhtutakse liialt formaalselt, et see on ainult ühe kooskõlastuse või templi pärast koostatud. See, mis reaalne elu on, on justkui kuskil mujal. Me tahaksime, et ehitusprojekt, kui ta juba nõutud on, oleks üks kokkulepe tellija, teostaja ja muinsuskaitse vahel. Igasugune investeering projekteerimisfaasi aitab raha hoida kokku teostusfaasis."

Ta tõdes, et nad näevad jätkuvalt näeme liiga palju neid juhuseid, kus ehitatakse loata. See ei puuduta ainult mälestisi. "See puudutab ka ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid ehk KOV ja muinsuskaitseamet on need, kes saavad ja peavad omanikke nõustama ja selleks, et valida optimaalne menetluskäik ning vajalikud dokumendid. Samas peame kõige selle käigus säilitama nõudlikkuse. Kultuuripärandi poole pealt on tegemist taastumatu ressursiga. Kui ta on läinud, siis ta on läinud. Me peame seda ettevaatusprintsiipi rakendama, et midagi kaduma ei läheks."

Samuti märkis Raie, et järelevalve muinsuskaitse valdkonnas saab olla ainult ennetavalt tehtud. "Takkajärgi võime pisaraid pühkida ja kahetseda ühe või teise asja kadumist, aga järelevalve ongi ohu ennetamine ja see oht on kultuuripärandi hävinemisele."

Uue seaduse saamislugu

2014 ja 2015. aastal tegid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool uuringu mälestiste omanike hulgas, selgitades välja, mis on kitsaskohad, mida saaks paremini, mida võiks rohkem toetada, millised tegevused jäävad arusaamatuks. Paljuski just selle uuringu tulemused said põhjaks uue seaduse koostamisele.

"Ennekõike tuli sellest uuringust välja, et omanikud peavad avalikes huvides seatud kitsendusi ja nende võimalusi tasakaalustamatuks. Uus seadus loobki võimaluse suuremaks tasakaalustatuseks ja seda lausa otseses mõttes, rahalises mõttes suuremaks kohustuste ja õiguste tasakaalustamiseks."

See tähendab, et alates 1. maist 2019 on muinsuskaitseametil olnud õigusvõimalus kompenseerida muinsuskaitseseadusest otseselt tulenevaid kohustusi ehk anda hüvitisi muinsuskaitseliste uuringute ja ka järelevalve teostamise eest.

Teiseks on Raie sõnul selle seadusemuudatuse läbi pisut kasvanud ka otsetoetuste hulk. Teine oluline asi, mis tuli sellest uuringust välja, on see, et loamenetlus on väga jäik, ehk kõikidel puhkudel tuli rakendada ühte ja sama menetlusviisi.

"Kõik pidi läbi käima ühest ja samast torust. Meile meeldib mõelda, et nüüd on uus seadus paindlikum. See tähendab otseselt ka seda, et ta on nüansirikkam ehk detaile on rohkem, et millistel puhkudel milline menetlus. Seadust lugedes peaks sellest kõigest aru saama, küll aga te ei pea endale seda seadust pulkadeni selgeks tegema. Selleks on olemas meie nõunikud, kes aitavad leida selle võimalikult kiire tee punktist A punkti B." Raie lisas, et märksõnad on paindlik loamenetlus ja kõigi protseduuride lihtsustamine.

Toimetaja: Kaspar Viilup, Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: