Keelesäuts. Ühest komamüüdist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Egle Heinsar
Egle Heinsar Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keelekoolitustel kuuleb huvilistelt ikka põnevaid müüte ja huvitavaid "reegleid", mida justkui olevat keelekorraldajad nüüd lubanud või keelanud. Kui aga uurima hakata, tuleb välja, et selliseid reegleid ei ole ega ole ka plaanis kehtestada.

Üks selline müütiline reegel, millel ei ole tõepõhja all, on komade panemine üksteist täpsustavate kohanimede vahele. Näiteks ei ole ühtegi koma lauses "Ootame sind loopealsete ja puisniitude hoolduskava infopäevale 2. mail Penijõe mõisas Pärnumaal." 

Muidugi võib mõista, miks selles lauses Penijõe mõisa ja Pärnumaa vahele koma kiputakse panema. See tuleb teisest reeglist, nimelt kui üksteist täpsustavad kohanimed on nimetavas käändes üksteise järel, tuleb koma panna. Nii et õige on kirjutada koma, kui koht esitatakse telegrammi stiilis: Penijõe mõis, Pärnumaa. Sellelgi kasutusel on oma paslik koht, näiteks reportaaži lõpus.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: