Mäetaguste erinumber keskendub noortele ({{commentsTotal}})

Kogumisaktsioon
Kogumisaktsioon "Koolipärimus 2018" Autor/allikas: ERR

Trükist on ilmunud ajakirja Mäetagused interdistsiplinaarne erinumber, mis on pühendatud laste ja noorte pärimus-, taju- ja mõttemaailmadele.

Erinumbri koostamist ajendasid 2017. aasta lõpus ja 2018. aastal Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna eestvõttel toimunud koolipärimuse kogumisaktsioon "Koolipärimus 2018" ja 2018. aasta novembris korraldatud humanitaarvaldkonna kraadiõppuritele suunatud sügiskool "Dialoogid laste ja noortega", milles laste- ja noortekultuuri mitmesuguseid tahke avasid etnoloogid, folkloristid, keeleteadlased, semiootikud ning meedia- ja religiooniuurijad. Sügiskoolis esitatud ettekannetest mõnedki (Babič ja Voolaid, Hiiemäe, Kalda ja Tuisk, Ventsel) vormusid käesoleva erinumbri artikliteks.

Ka seekordse ajakirjanumbri uurimuste valik pakub peale folkloristide uurimuste käsitlusi teistegi humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade esindajatelt, näiteks sotsioloogid Dagmar Kutsar ja Kadri Soo vaatlevad üliõpilastelt kogutud koolimälestusi ja toovad välja nendes esinevad korduvad ja iseloomulikud jooned ning Andrus Tins uurib õpilastega tehtud fookusgrupiintervjuude põhjal laste omasõnalisi hinnanguid haavatavusele ja heaolule.

Lisaks Eesti kontekstile tuuakse paralleele mujalt, näiteks esitavad võrdleva vaate iseloomulikele sõimuvormelitele Sloveenia ja Eesti pärimuses Saša Babič ja Piret Voolaid. Arutledes noorte subkultuuride rahvusliku mõõtme üle globaliseeruvas ja üha suureneva mobiilsusega maailmas, toob Aimar Ventsel näiteid Saksa, Vene ja muude maade subkultuursetest eripärasustest ja nendega haakuvatest uurimisteoreetilistest valupunktidest. Asjakohase terminoloogilise raami laste- ja noortekultuuri temaatikale pakub Pia Schmidi arutelu termini "lastekultuur" ning selle kasutusvõimaluste üle ajaloolises lapsepõlveuurimises. Samuti ajas tagasivaatav, kuid mõnevõrra hilisemale perioodile keskenduv on Astrid Tuisu artikkel täiskasvanute mälestustest Teise maailmasõja järgse aja mänguasjade, täpsemalt nukkudega mängimise kohta.

Värsket ja aktuaalset õpilaspärimuslikku materjali vaatlevad Mare Kalda ja Astrid Tuisk oma kirjutises koolimeemide, nende peamiste teemade, esitusviiside, kuid ka nende pinnal sündinud põlvkondade ja gruppide vaheliste konfliktide kohta. Koolipärimuse kogumisaktsiooni vastuseankeedid sisaldavad muuhulgas rikkalikku võrdlusmaterjali õpilaste üleloomulike kogemuste, nendes figureerivate olendite ning vastavate uskumuste mõjutajate ja allikate kohta, millele keskendub Reet Hiiemäe artikkel. Uudse uurimismeetodi – jututamise – üle arutleb Pihla Siim, kes rakendas seda fantaasialugusid ja joonistamist kaasavat materjali kogumise viisi laste rändekogemuse uurimisel ja nentis, et see võimaldab saada lastelt unikaalset ja sisukat teavet rändekogemustega seotud maailmanägemise, unistuste, tunnete, murede ja nende väljendumise viiside kohta.

Nagu ikka, annab ajakiri ülevaate toimunud konverentsidest ja muudest teemakohastest sündmustest. Artiklitele on lisatud ingliskeelsed kokkuvõtted.
Eelretsenseeritav teadusajakiri Mäetagused ilmub järjepidevalt aastast 1996.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: