"See võiks olla nagu igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke, et korra me soovime korraldada siin Vabaduse väljakul tohutuid jooksuvõistlusi, teiselt poolt turgusid või lihtsalt puhata ja aega veeta. See lõputu paindlikkus on see, mida me kõige rohkem tahame väljakult," rääkis Paulus ETV saates "OP".

Uute linnaväljakute projekti suhtub Paulus kahtlusega südames, kuid on rõõmus, et riik ja omavalitsused panustavad ka linnadesse, mis ei ole kultuuripealinnad.

"Sa näed, et need keskkonnad on pidevad muutuses. Paljud linnad jäävad väiksemaks, teisalt jälle sunnib aeg leidma uusi lahendusi. Võib-olla see väljak, mulle endale tundub, et see on natuke liiga suursugune, mõnes kohas sa tahad lihtsalt mõnusat tänavaruumi. Seal on minu põhiline kahtlusekoht," selgitas Paulus, et iga väikelinn ei pruugigi vajada väljakut.

Eesti arhitektide liidu ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna ühiselt käima lükatud missiooniprojekt "Hea avalik ruum" tegeleb linnakeskuste korrastamisega. Projekti tulemusel korrastatakse 15 Eesti väikelinna keskväljak, peatänavad või nende ümbrus.

Tõrva linnaväljak pole Pauluse sõnul täielikult õnnestunud. "Mind isiklikult Tõrva linnaväljak nii väga ei kõnetanud, paratamatult stereotüübid elavad ka minu peas. Mulle ahi kui skulptuur, kuhu sa saad sisse minna, tuletab meelde teadagi mida. Mulle tundub, et see on natuke kohatu," rääkis Paulus Tõrva linnaväljakust.

Võru linnaväljak oli Pauluse sõnul kõige julgem projekt. "See on natuke pöörane, väljakutsuv ja kummalisus on mõnes mõttes tore. Sa ei saa seal lihtsalt seda mitte tähele panna," lausus Paulus.