Keelesäuts. Sünnisündmuse ja surmasündmuse vahel

Foto: Foto SILLE ANNUK POSTIMEES/ Eesti Meedia/ Scanpix

Mulle, naiivsele, on viimastel aastatel tundunud, et oleme ühiskonnana kokku leppinud, et räägime lihtsamalt, anname välja selgemaid sõnumeid, püüdleme kantseliidist ja muust sõnarisust vabaks saamise poole. Aastaid on antud septembris välja selge sõnumi auhinda ja olin kindel, et töö selgema keele poole käib kogu aja.

Suur oli aga mu üllatus, kui oma perearstilt kuulsin, kuidas ta peab "süsteemi pärast" muudkui sisestama e-surmasündmusi, rääkimata muudest "elusündmustest", mis inimese elu võivad palistada.

Nii ei tohtivat arst kirjutada dokumentidesse, et inimene suri, vaid peab väljenduma keerukate vormelitega – nii, et see käib vastu tema enda arusaamisele normaalsest keelest. Ta peab kirjutama, et inimesega toimus surmasündmus.

Arvatavasti on need väljendid tekkinud inglise keele mõjul, aga põhjus, miks perearste selliseid väljendeid pruukima sunnitakse, jääb teadmata. Jääb vaid loota, et digisüsteemi loojad mõistavad oma eksisammu ja korrastavad seda ka keeleliselt. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: