""Hiiumaa kirjanduse lugu" on meie kirjanduse mahukaim regionaalne käsitlus ja ühtlasi suurejooneline panus eesti kirjandusloo uurimisse tervikuna," ütles kirjandusloolane ja ajakirja Looming toimetaja Toomas Haug.

Raamat pakub hulganisti värsket teavet ja uusi rakursse paljude eesti silmapaistvate kirjanike kohta, kellel kõigil on olnud Hiiumaaga isikupäraseid suhteid, mis kajastuvad nende loomingus ja elukäigus. Niisuguste kirjanike hulka kuuluvad näiteks Villem Ridala, Aino Kallas, Marie Under, Artur Adson, Ernst Enno, Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Jaa Kross, Mats Traat, Paul-Eerik Rummo, Rein Saluri, Tõnu Õnnepalu jpt.

Vaapo Vaheri kirjandusloo mõned peatükid, näiteks Ain Kalmuse ja Herman Sergo vaatlused, võtavad lühimonograafia mõõtmeid. Huvi pakuvad mitmete praegu heas loomehoos olevate kirjanike (Mehis Heinsaar, Kai Aareleid jt) hiiumaised käsitlused.

Teos on üles ehitatud kronoloogiliselt. Lugu algab rahvaluule kogujatest, peatub pilguks Kreutzwaldil, kirjeldab väliskirjanikke, kes on Hiiumaad ilukirjanduslikult käsitlenud (Franz Hoffmann, Mór Jókai jt), tähtsustab nüüdseks varju jäänud kirjutajaid (Alide Ertel, Elmar Õun, Julius Oengo jt), piirjoonestab Hiiumaaga seotud pagulaskirjanikke (Asta Willmann, Magda Pihla, Kalju Lepik jt), märkab uusi kohalikke värvikaid kirjandusse püüdlejaid, (Kristel Algvere jt), jõudes nõnda nüüdisaega välja.  

"Raamatu kirjutamine hammustas mu elust üheksa aastat," nentis autor. "Pingelisse tööaega lõikus nii ränki kui rõõmsaid sündmusi: mu ema haigus ja surm, mulle endale osaks saanud ränk diagnoos ja keerukas operatsioon ning õnneliku vastukaaluna vastne abiellumine. Ei saa ju välistada, et need sündmused ei kajastu kaudse emotsioonina raamatu mõne peatüki meeleolus või  väljenduslaadis."    

"Vaapo Vaheri kirjandusloo kohta võib rahumeeli kasutada sõna monumentaalne," märkis Toomas Haug, kes on Loomingus varem avaldanud üksikuid Hiiumaa kirjandusloo peatükke. "Kuigi Hiiumaa võib keskmisele mandriinimesele seostuda unise suveidülliga, näitab Vaapo Vaher meile hoopis teistsugust Hiiumaad, vaimse stiihia harukordset allikat ja eesti kirjanduslugu kandvate vaimuliikumiste dramaatilist kohtumispaika. Sellise Hiiumaa sügavus ja ulatus on kirjandussõpradele kindlasti suureks avastuseks."

Küsimusele, millised on kirjandusloo autori enda sidemed Hiiumaaga, vastas Vaher: "Sündinud olen küll Tallinnas, ent mu emapoolsed eellased olid põlishiidlased. Lapsest saati olen periooditi elanud nii Tallinnas kui Hiiumaal. Viimased paarkümmend aastat püsin saarel paigal. Kõik see ei maksaks ju midagi, kui ma ei tajuks ennast läbinisti hiidlasena, kui ma ei aduks siinseid inimesi pilgupealt, ei mõistaks nende jututagust ja ilmanägemist. Kui ei jagaks nendega meresõltuvust ja sama elurütmi. Hiidlaseks olemine oli hädavajalik tugi ka selle raamatu kirjutamisel."       

"Hiiumaa kirjanduse loo" toimetas Anu Hülg, sisu kujundas Mart Mõniste, kaaned Tiit Jürna.