"Pohmelliga on inimkond andnud kõige suuremad lubadused ja teinud kauneimad plaanid. Jätta joomine – see on tühiasi, sest peagi hakkan regulaarselt sporti tegema ega vaata võõraid naisi, viin lapsed loomaaeda ja kui ahv on igav, ronin puuri tema asemele; kohe hakkan tööle mitme mehe eest, kui vaid saaks jalad alla!"

Vahur Afanasjev
"Serafima ja Bogdan"

Priit Kuusk: Miks ma loen? Lugemine annab vabaduse.

"Lauluväljaku ja Russalka vahelisel sirgel, kui auto hakkas just kiirust võtma, sõitis Savisaare auto kõrvale beež sõiduauto, selle eesistmelt juhi kõrvalt küünitas poolest kerest aknast välja ilus mees, blond aarialane, püstol Edgarile suunatud; nende auto sõitis meie autoga „sammu”, ja ilus mees ütles ehedas eesti keeles: "Täna me sind ei tapa, aga me saame su iga kell kätte!"
Ave Alavainu
"50 : 50. Elueklektika"

Arp Müller: Ave Alavainu eklektilise elulooraamatu võtsin kätte juhuslikult. Avastasin sellest aga raju kultuuritšiki, kelle suunas oleks mind usutavasti tugevalt tõmmanud, kui oleksin sündinud aastaid varem ning liikunud möödunud sajandi kuuekümnendate Tartu kultuuriringkondades. Sain lugeda oma isa Sass Mülleri sõpruskonna tegemiste kohta, muu hulgas tekkis aimdus, kellest võis laulda mu isa kelmikas loos "Põrguplika", mille teksti kirjutas Johnny B. Isotamm.

"Kindlasti võib ütelda, et nihilism ei meeldi ühelegi korralikule kodanikule.”
Tiit Hennoste
"NIHILIST.FM Final cut"

Eeva Esse: Enam kui 30 autori lood võtavad lugeja kaasa olukordadesse ja kohtadesse, kuhu enamik meist mitte kunagi ei satu ega ilmselt tahagi sattuda. Aga need on ilustamata stseenid elust enesest, kus kohtuvad sarkasm, huumor, ühiskonnakriitika, liialdused, lollused ja eneseiroonia. See raamat raputab lugeja läbi ja kinnitab talle, et pole tema elul tegelikult suurt viga midagi.

"Ei aita miski, kui ei aita armastus."
Anton Hansen Tammsaare
"Elu ja armastus"

Grete Lõbu: Telelavastus "Rudolf ja Irma" kuulus mu lapsepõlve juurde. Suuremaks kasvades sain teada, et lavastus on tehtud Tammsaare raamatu "Elu ja armastus" ainetel. Aeg-ajalt olen ikka mõelnud, et peaks selle raamatu ikka ka ühel hetkel läbi lugema. Ilmselt nüüd oligi siis aeg selleks lõpuks küps. Veider, kuidas lapsena kuuldud tsitaadid on mällu kõvasti talletunud ning ka nüüd raamatut lugedes, kõlavad loetavad read mu peas samas  intonatsioonis, kui lavastuses kuuldud.

"Midagi pidi ju juhtuma."
Mati Unt
"Sügisball"

Irina Satsuta: Valisin "Sügisballi", sest raamatus kirjeldatud sündmused on saatuslikud ja tõestavad, et inimese elus pole miskit juhuslikku. Isegi juhtum, kas oodatud või ootamatu, on tegude tulemus.

"Ma ei ole välimuselt just kena. Ma olen väga ilus."

Andres Vanapa
"Ma olen väga ilus"

Mart Juur: Vanapa (1924–2004) oli luuletaja ja proosakirjanik, üks vaimukamaid eestlasi läbi aegade. Vanapa oli väikevormide suurmeister, kodanlasest boheemlane ja omamoodi filosoof stoikude koolkonnast. Vanapa mõju võib tajuda paljude kaasaegsete luuletajate ja twitterikirjanike loomingus.

"Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad kui teised."

George Orwell
"Loomade farm"

Andres Kuusk: George Orwelli "Loomade farm" on suurepärane allegooria, mis on päevakajaline ka täna. See on vaimukas, valus kuid samas ajatu tekst, sest võimumängud ja totalitaarsed ühiskonnad ei ole kusagile kadunud. Ja kui te arvate teadvat mõnda poliitilist kassi, lammast , tööhobust või siga siis ärge seda liiga tõsiselt võtke.  See on kõigest poliitiline satiir!

"Ma usun neid ridu kirjutades üsna kindlasti, et ma armastasin Teid juba enne meie tutvumist, ainult et ma veel ei teadnud, et just Teie see olete, keda ma armastan."

Anton Hansen Tammsaare
"Ma armastasin sakslast"

Lisete Velt: Ma arvan, et lugesin seda esimest korda lihtsalt õigel ajal, keskkoolitüdrukuna. Selles eas on võime kõigel vähemal või rohkemal määral puudutada. Oma nooruse tõttu lugesin raamatut muidugi juba siis, kui samanimeline telelavastus ammu nähtud olid. Nõnda avasin raamatukaane, peas kummitas Ardo Ran Varrese "Klaveritund", mille ta sellele samale lavastusele kirjutas. Ja nii on see tänaseni.

"Isegi, kui me praegu ei mõista, kuidas ajus tekib teadvus, ei tohi lasta end sellest morjendada."
Jaan Aru
"Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust"

Piret Järvis-Milder: Tartu Ülikooli ajuteadlase ja psühholoogi Jaan Aru raamat "Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust" on mul just hetkel öökapi peal pooleli ja tegemist on väga kaasahaarava lugemisega. Kes meist poleks juurelnud selle üle, et mis asi see teadvus ikkagi on. Näiteks, miks me teadvustame endale, et me üleüldse olemas oleme, milliseid emotsioone me parasjagu tunneme või miks me teadvustame, kuidas maitsevad pannkoogid maasikamoosiga. Või miks meie teadvus kaob, kui magama jääme. Või miks me unenägusid näeme. Jätkuvalt pole ju ka teadus neile küsimustele ammendavaid vastuseid suutnud leida. Või täpsemalt mõista seda, mis on teadvuse bioloogiline alus. Jaan Aru aitab selles raamatus neid küsimusi analüüsida ja teeb seda põnevalt läbi isiklike lugude ja argieluparalleelide. Lisaks tutvustab ta, mis organ on aju ja kuidas see täpsemalt ikkagi töötab. Hea ju teada!

"Kui minult küsitakse, kas on võimalik maailma muuta, siis ma vastan ikka, et muidugi on – kui sa sellele küsimusele vastust otsides pöörad pilgu sissepoole ja hakkad selles maailmas ringi vaatama."

"Vaikuse maastikud"
Fred Jüssi mõtteid

Sander Loite: Kogenud inimese mõtteid on hea lugeda ja enda jaoks lahti mõtestada. Siit leiad inspiratsiooni ja saad vajadusel korrastada ka enda mõtteid. See on kena väike raamat, mida on mugav kaasa võtta. Kui juhtub, et õhtuti ei taha uni kuidagi tulla, siis loe näiteks Fred Jüssi mõtteid – on alati mõnus tegevus, mida kroonib sügav ja rahulik uni.

"Teist valikut pole. Kas kellelgi on?"
Tõnu Õnnepalu
"Valede kataloog. Inglise aed"

ja

Mathias Énard
"Varaste tänav"

Urmas Vaino: Ei ole midagi paremat, kui üks raamat suunab sind otse teise juurde. Jääb ära see peamurdmine, et mida siis nüüd järgmiseks.

"Tõde. See on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb suure ettevaatusega suhtuda."
J.K.Rowling
"Harry Potter ja tarkade kivi”

Anna Gavronski: Valisin Harry Potteri sarja, sest need raamatud panid mind lugemist armastama. Olen n-ö Harry Potteri generatsioonist. Iga kord ootasin põnevusega uue osa väljatulekut ja kui lõpuks sain raamatu kätte, siis lugesin selle ühe hooga läbi ja nii mitu korda järjest. Need raamatud olid minu jaoks aken seikluste maailma, kus peategelased olid sama vanad kui ma ise. Kõik lapsed ja noored, kes veel ei ole nakatunud lugemispisikuga, alustage Harry Potterist – ja kindlasti raamatust, mitte filmist ;).