Eesti mõisaid pärjati auhindadega ({{commentsTotal}})

Eesti mõisate ühendus tunnustas täna möödunud aasta parimaid mõisaid ja mõisakultuuri edendajaid. Auhinnad anti välja viies kategoorias.

Eesti mõisate liidu juhatuse esimees Tõnis Kaasik ütles, et Eesti mõisatel on praegu uus renessanss. "Mõisad on nagu uues renessanssis. Mitu korda algul ehitati, siis jäeti maha. 1920ndatel, 1930ndatel oli suur probleem, mida teha mõisatega, tehti vanadekodusid, koole, raamatukogusid. 1979ndatel aastatel oli esimene tõus, kus püüti dokumenteerida ja arhiveerida olemasolevad mõisaväärtused ja nüüd 1990ndatel, kui tekkis inimestel võimalus neid osta, siis ma arvan, et praegu on mõisatel mitte kõige halvemad ajad," lausus Kaasik.

Restaureerimisteo auhinna pälvis Alatskivi loss. 130 aastat vana lossi restaureerimine võttis aega üle kümne aasta. 14 aastat mõisavankrit vedanud Külli Musta sõnul tuleb mõisa arendada samasuguse hoole ja tähelepanuga nagu oma last. "130 aastat pole mingi vanus sellise ajaloolise hoone jaoks. Mis kõige uhkemaks teeb, on inimesed, kes tahavad seda tööd edasi viia, ja noored, kes teevad meil giiditööd, ja et me suudame seda lossi majandada. Ilusaid asju me võime teha, aga kui me pärast nendega hakkama ei saa, siis ei ole sellest kasu," ütles Must.

Parima kultuurimõisa auhinna pälvinud Raikküla mõis korraldab mõisakultuuri propageerivaid konverentse. "19. mail tuleb meil mõisakunsti konverents neljandat korda, sügisel toimub mõisapärandi konverents. Millega sel aastal esimest korda välja tuleme, on Raikküla mõisa koolitused," kirjeldas Raikküla mõisa peremees Ivo Lambing.

Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle 1200 mõisa. Tänaseks on neist 400 säilinud ja äratuntavas seisukorras ning vaid sadakond aktiivses kasutuses.

Parimat mõisamajutust pakub Kõue mõis. Eesti parim mõisatoitlustus on Pädaste mõisas, kus töötab eesti ainus Michelini tärniga kokk Matthias Diether. Parim mõisamajanduse edendaja on Rägavere mõis. Eriauhinna pälvis Corelli music, kes juba aastaid eestimaa mõisates kontserte korraldab.

Toimetaja: Rutt Ernits



Renate Keerd

Tartu Uus Teater avas hooaja Renate Keerdi tantsulavastusega

Tartu Uues Teatris esietendus kümnenda hooaja esimene uuslavastus, mille lavastaja Renate Keerd ei andnud publikule enne teatrimajja jõudmist teada ei etenduse sisu ega pealkirja. Hooaeg on eriline veel selle poolest, et Tartu Uus teater loodab ühisrahastuskampaania abil saada kokku üle 300 000 euro, et teatrimaja, kus praegu rentnikena tegutsetakse, päriseks endale osta.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: