Arvustus. Rohkem punki! ({{commentsTotal}})

Freddy Grenzmann
Freddy Grenzmann Autor/allikas: Taavi Arus

Uus raamat

Freddy

"Sigalind"

Sari "Armastatud klassikud"

;paranoia

Liiga vähe punki on elus. Praegu vaatan juba noorelt on paljud nagu mingid Flandersid. Elu on vähe sees. Liiga viisakad, etteaimatavad. Noorena on vaja sigadusi teha. Mitte muutuda krimiks, ma ei mõtle vahepeal 90ndate sildi all peale pressinud ossi-kõntsa, aga pole vaja leppida mahe naeratus näol kõigi normide ja reeglitega, kuhu me sünnime. Muidu jääd eluks ajaks vinduma ja ussitad vaikselt, lips ees.

Jututeemad on mingid telesarjad ja veganburgerid ja küll on kaunis karjamaa. Aneemilist loksumist on liiga palju. Särtsu on tarvis! Hullu nalja. Elu aeg peame pärast maru tõsised olema.

See on siis elutunnetuse ja olo koha pealt.

Teine oht on neetud edukultus. Kõik on nii asjalikud, et sure ära. Räägitakse mingis robotikeeles, mis osalt pärineb nõukogude nomenklatuurist, teisalt vähesest fantaasiast ja liigsest lips-sõlmib-kõri-kinni-hoiakust. "Kiiresti toimub kogukonnakeskuste uute platvormide kiirendi pop-up arenduse koosloomelise algoritmi andmevaldkonna tootetehnoloogia uusviljeluse rahvakogu projektimajanduse tulevikuvisiooni suurendamise tendentsi idufirma tõmbekeskuse auditooriumiteadlikkuse programmi käiviti mingi junn." See ei ole normaalne jutt.

TOIT on räigelt ületähtsustatud teema. On värske tendents, et kultuuriürituste raames reklaamitakse programmi osana toitlustust, pop-up-kohvikuid, burgeri-mingit-jura nagu omaette eesmärki. Söögijutt käib söögi alla ja peale. Näri muru mees. Pop-up on ajutine nähe.

Kõik sündmused on millegi sõbralikud. Aga selle sõbralikkuse eest küsitakse täiesti ebasõbralikku raha.

Elu peab turundama ja kõike mingi elustiili-pasa kaudu. Pastelne eduka malbe naeratusega noor hõljub kiiges, käes mobla, kõrval käsitöövee pudel, määritakse pähe mingit pangateenust või internetipaketti või ökolimpsi või ridamajakorterit, jumal teab mida, peaasi, et kõik oleks läila ja tehnoloogia topitakse alati keset "ürgset" Eesti loodust!

Kes küsib? Mina, keskealine kontorirott, korralik kodanik, õpetan oma lastele häid kombeid ja vahel siiski julgen teha siin-seal mõne nurjatu nalja, aga seda jääb järjest vähemaks, sest kus ma pääsen tõsiduse ja asjaliku elu käest. Ei tea enam, kas tahakski pääseda.

Aga mingeid ventiile on vaja meile!

Ühesõnaga, lugege Freddy debüütluulekogu "Sigalind".

 

viimased sangarid

 

ärkame mätta pool

keegi midagi sonib

pead on meil haiged

ja taskus on konid

 

aga väljas kevadpäike

me sõber nii soe

on nahktagide lõhn

ja hiinaketsid moes

 

kõrvus joovastav rütm

ninas linnatönavate gaas

üle aia ära agulisse

ja mendid meid kätte ei saa

 

kevadõhtud ja joogid

taevas miljonid päikesed

meid ootavad suured teod

nii kaduvad ja väikesed



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: