Selgusid Eesti kultuuriinimesi kujutavate portreefilmide konkursi tulemused ({{commentsTotal}})

Psychoterror Punases Majas
Psychoterror Punases Majas Autor/allikas: Zbanski

Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kuulutasid tänavu mais välja portreefilmide konkursi, tutvustamaks olulisi Eesti kultuuriinimesi ja nende loomingut. Nüüdseks on selgunud konkursi võidutööd.

Konkursile laekus kokku 26 filmiideed, mis peegeldasid Eesti kultuurimaastikul tegutsejate värvikat spektrit. ETV peatoimetaja ja žürii liikme Heidi Pruuli sõnul kujunes otsuse tegemine keeruliseks, sest enamik ideekavanditest vääriks elluviimist. "Portreteeritavate mitmekesisus oli muljetavaldav, auväärsetest kultuuriheerostest noorema põlvkonna popkultuuri tegijateni. Tore, et filmitegijad üleskutsele reageerisid ja võib oodata põnevaid käsitlusi. On tähenduslik, et tänavuses valikus on ülekaalus eri põlvkondi ühendavad tööd, kus portreteeritava elutarkust ja küpsust uuritakse läbi värske silmavaate," lisas Pruuli.

Valituks osutusid järgmised tööd:

"Igapäevaelu müstikast. Vello Salo" (režissöör Jaan Tootsen, Aadam ja pojad OÜ)

"Rein Maran" (režissöör Ants Tammik, Tammik Film OÜ)

"Jagatud valgus. Dolores Hoffmann" (režissöör Kullar Viimne, Rühm Pluss Null OÜ)

"Koma. Kalju Komissarov" (režissöörid Maria Avdjushko ja Peeter Simm, Ugri Film OÜ)

"Alateadvuse maastikud. Tõnu Kõrvits" (režissöör Marianne Kõrver, Klaasmeri OÜ)

"Enam kui elu. Freddy Grenzmann & Psychoterror" (režissöör Taavi Arus, Allfilm OÜ)

Eesti Dokumentalistide Gildi juhatuse liikmel Raimo Jõerannal oli hea meel, et algselt lubatud viie ideekavandi asemel suudavad rahastajad toetada kuue filmi valmimist. "Iga portree tegemisel on n-ö "värvipalett" autori valida, nii et paratamatult mängib lisaks portreteeritavale tähtsat rolli ka režissööride erinev lähenemisnurk. Professionaalide puhul on seal üht teisest paremaks pidada sageli väga ebaõiglane," leidis ta. "Paraadportreid siit tulla ei pruugi, küll aga empaatilisi uurimusi, üllatavaid avastusi, rännakuid heli- ja valguse maailmades – just nii, nagu üksnes filmikunst seda teha suudab."

Konkursi žüriisse kuulsid Raimo Jõerand, Pille Runnel, Heilika Pikkov, Kaarel Kuurmaa ja Heidi Pruuli - nad valisid välja kuus tootmistoetuse pälvivat filmi, mis valmivad 2017. aastal. Kinodesse ja seejärel ETV ekraanile jõuavad need 2018. aasta jooksul.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: