Arvustus. Haarav ülevaade Eesti ajaloo kurvast tähtsündmusest
Näitus
"75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod"
Kuraator Harry Liivrand
Akadeemilise Raamatukogu galerii
Avatud 24. novembrini
Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajee ehk Akadeemilise Raamatukogu galerii (Rävala 10) on koht, kus toimuvad põnevad näitused. Nende näituste läbiv joon on reeglina see, et demonstreeritav materjal seondub Eesti ajaloo ja kultuuriga. Näituse "75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod" kuraator on kunstiajaloolane Harry Liivrand, plakati kujundas Rene Haljasmäe.
Nimelt möödus tänavu sügisel 75 aastat Eesti ajaloo ühest vaat et dramaatilisimast sündmusest, eestlaste suurest põgenemisest nõukogude teise okupatsiooni eest läände. TLÜ Akadeemiline Raamatukogu meenutab erakordset, rahva mällu läbi ja üle põlvkondade sööbinud lugu raamatukogu rikkalikust Välis-Eesti Kirjanduse Keskusest pärinevate tollaste ajaleheartiklite, ajastu tausta ja sündmusi käsitlenud (mälestus)raamatute, pisitrükiste ning eesti fotograafi Karl Hintzeri (1895 Tartu – 1967 Lüübek) dokumentaalfotodega.
Vabasse maailma põgenes nõukogude okupatsioonivõimu uue terrorilaine hirmus – meeles nõukogulaste hirmutööd 1940–1941 – Mart Laari hinnangul üle 80 000 inimese. Nende hulgas oli kõikide sotsiaalsete kihtide esindajaid, kuid väga palju oli rahvuslik intelligentsi esindajaid, kel oli eriti põhjust karta repressioone. Näiteks siirdus pagulusse suur osa eesti kultuurieliidist aga ka tuntav osa teadlastest ja haritlastest. See oli aga ka põhjus, miks paguluses lõi kiiresti õitsele eestikeelne kirjandus ja ajakirjandus.
Tähelepanu väärib ka, et esimene eestikeelne ajakirjandus ilmus Rootsis tehniliselt võttes isegi varem – 28. septembril 1944 põgenejatetulva ühe esimese sihtpunkti Ojamaa kahes rootsikeelses lehes trükiti ära eestikeelsed veerud. Näited nendest trükistest on väljas ja külastaja saab sealt ülevaate tolle aja aktuaalsetest teemadest. Peamiselt avaldasid eestikeelsed pagulaslehed põgenikelaagrisse saabunud inimeste nimekirju või siis omaseid otsivate inimeste teated, aga ka lühikesi reportaaže erinevate paatkondade põgenemisretketest või siis elust erinevates põgenikelaagrites.
Väljas on ka näiteid eestlaste põgenemisest rääkivatest raamatutest eesti, rootsi ja inglise keeles. Kes meist tuttav pagulaskirjandusega, teab, kui tähtis oli neile kirjanikele reflekteerida ilukirjanduslikult oma kogemusi Teise Ilmasõja ja põgenemise päevilt. Autorite valikus leiduvad Artur Adson, Pedro Krusten, August Gailit, Arved Viirlaid, Eduard Ole, Bernard Kangro, Vello Helk, Jüri Remmelgas, Elin Toona, Virve ja Raimo Raag, Enn Nõu. Peale selle on väljas ka mõningad rootsi ja inglise keeles avaldatud memuaar- ja ajalooteoseid aga ka tõlketeoseid ruhnlaste põgenemisest.
Visuaalselt kütkestavaim osa näitusest on muidugi Karl Hintzeri dokumentaalfotod 1944. aasta suvepõgenemisest ning elust Saksamaa pagulaslaagrites 1945.-1946. aastal. Juba ainult nende must-valgete fotode pärast tasub Teaduste Akadeemia raamatukogu fuajeest läbi põigata. Ma usun, et paljud meist ei tea pärastsõja-aastate eestlaste pagulaslaagrite elust suurt midagi. Pildid dokumenteerivad laagrielanike olmet, aga on ka pilte koolidest ja rahvuslikest pühadest. Külastajale võib olla huvitav teada saada, et näiteks enamikes laagrites ehitati kesksele kohale Pika Hermanni makett rahvuslipuga. Minule oli huvitav jälgida just seda kuidas eesti pagulased üritasid säilitada laagrites eneseväärikust – inimesed on korralikult ja puhtalt riides, mehed on raseeritud ja naistel korralikud soengud, ka elamud on puhtad ja korras.
Fuajee teises otsas esineb satelliitväljapanekuna fotonäitus Torontost koostöös Eesti Õppetöö Keskuse ja VEMU arhiiviga: "Balti Ülikool 1946–1949". Vähesed vast teavad, et selline ülikool on kunagi eksisteerinud. Saksamaale põgenenud ning Hamburgis legendaarseks muutunud Balti Ülikooli asutanud eestlastest, lätlastest ja leedulastest kõneleva näituse on kureerinud Piret Noorhani ja Helga Merits.
Näituse "75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod" vaatamine ei nõua palju aega ja selle eest pole vaja ka raha maksta. See lühike aeg on aga nutkalt ära kasutatud, sest annab haarava visuaalse ülevaate Eesti ajaloo ühest tähtsast sündmusest.
Toimetaja: Valner Valme