Riigil tuleb saamata jäänud tühja kasseti tasu loomeinimestele hüvitada
Tallinna halduskohus otsustas, et riigil tuleb loomeinimestele hüvitada varaline kahju, mis on tekkinud aastaid saamata jäänud tühja kasseti tasust ning mõistis Eesti Vabariigilt välja üle 800 000 euro. Kohus tõdes, et Eestis puudub toimiv süsteem, mis tagaks loojatele õiglase tasu nende loomingu salvestamise eest moodsates nuti- ja digiseadmetes.
Eestis reguleerib nn tühja kasseti tasu maksmise süsteemi määrus, mis on pärit aastast 2006. Justiitsminister Raivo Aeg möönab, et määrus on ajale jalgu jäänud.
"Täiesti arusaadav, et kui sellel hetkel olid andmekandjad helikassetid või hiljem ka CD-plaadid, siis tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud," ütles Aeg "Aktuaalsele kaamerale".
Hoolimata 2016. aasta riigikohtu lahendist, mis leidis, et rikutud on nii loomeinimeste kui ka Euroopa Liidu õigust, ei ole tänaseks midagi muutunud.
Euroopas keskmiselt makstav tühja kasseti tasu ühe elaniku kohta oli 2015. aastal veidi alla 1,5 euro. Kõige kõrgem oli see Prantsusmaal – ligi 3,5 eurot – ning kõige madalam Hispaanias, USA-s, Ukrainas ja Eestis – 0 eurot.
"Vabariigi valitsus – erinevad valitsused, sest see ei puuduta ainult viimast koalitsiooni – näitavad oma tegevusetusega minu arvates ülbust loomeinimeste suhtes ja respekti puudumist Euroopa Liidu õiguse ja riigikohtu lahendi täitmise suhtes, mis on ka täiesti arusaamatu õigusteaduse üliõpilaselegi," tõdes vandeadvokaat, ja loomeinimeste organisatsioonide esindaja Priit Lätt.
"Ma väga loodan, et Raivo Aeg nüüd murrab selle müüri maha ja raiub selle sõlme läbi ja võimalikult kiiresti kehtestab regulatsiooni, mis tõesti tagab loomeinimestele õiglase tasu," lisas Lätt.
Raivo Aeg lubab, et uus eelnõu läheb kooskõlastusringile veel sel aastal.
"Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et uue seaduse eelnõu on jõudnud teatud staadiumisse. Me tahame selle eelnõu veel selle aasta jooksul saata kooskõlastusringile, et 2020. aastal oleks see võimalik esitada riigikogule ja siis kehtestada uus kord, mis vastaks tänapäevastele nõuetele ning soovidele ühelt poolt riigi ja teiselt poolt autorite ühingu poolt," selgitas Aeg.
Lätt kinnitas, et ehkki praegune kohtuotsus ei rahulda kõiki loomeinimeste nõudmisi, ei ole edasikaebamine eesmärk omaette.
"Igal juhul juba praegu võib selles kohtuotsuses näha mitmeid momente, millega on väga raske nõustuda ja mis kallutavad edasikaebe poole. Aga rõhutan, et edasikaeve ja vaidluse jätkumine ei ole asi iseeneses. Asi iseeeneses on uus mõistlik regulatsioon, ning mõistliku hüvitise võimalikult kiire kättesaamine endiste perioodide eest," sõnas Lätt.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Aktuaalne kaamera"