"Saime Eesti Autorite Ühingu kaudu teatavat tegevustoetust just nimelt sellest maksust, mis Eesti Autorite Ühingule laekus. Maks nimega tühja kasseti maks. See oli tolle aja helikandjate – videomakkide, kassettmakkide – tühjade kassettide [eest] ja neil oli väike juurdehindlus, et sealt korvata autoritele tasu, mis jääb neil saamata selle eest, et inimestel on võimalus iseenda tarbeks nende loomingut salvestada," selgitas Ehala.

Ta nentis, et aeg on aga edasi läinud ja pea igaühel nutiseadmed ning kodus arvutid, kuhu saab internetist või kust tahes salvestada nii muusikat kui ka filme jm.

"Meie seaduses on tegelikult säte olemas, aga see on tobedasti sõnastatud. Ta on [seal] helikassett-makk, aga keegi ei kasuta enam neid tühje kassette ja sellepärast ei laeku ka sellest enam mingit tulu, millest saaks kompenseerida autoritele nende loomingu salvestamise eest saamata jäänud tulu," selgitas ta.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest pole Eesti valitsused suutnud tänini korraldada tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt. Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane.

"Kümme aastat tagasi oleks see kaasa toonud selle, et nende sissetoodavate seadmete hinnale oleks pidanud lisama ühe või kaks eurot. Aga selle peale tõstsid ärimehed loomulikult kisa, et nemad lähevad siis pankrotti." Ehala lisas, et teine variant on toimida nii nagu seda on teinud Soome, kus riik kompenseerib oma eelarvest selle raha sealsetele autoreid ja fonogrammi tootjaid kaitsvatele ühingutele.

"Aga meie valitsuse määruse sõnastuses on sõna "kassett". Sinna ei ole toodud sisse nutiseadmeid ega arvuteid. Vot siin on see vastuolu tänase päevaga ja siit tuleneb ka see saamata jäänud kompensatsioon." Ta rääkis, kuigi ta ei oska öelda, mille põhjal see arvutus – 38 miljonit – tehtud on, on mõte selles, et rakendada seda sarnaselt näiteks raamatukogude laenutustasudele.

"Seal on statistika [selle kohta], kui palju kellegi raamatuid laenutatakse. Selle võrra jääb võib-olla poes selle raamatu müüki vähemaks, aga need kirjanikud saavad selle eest riigieelarvest kompensatsiooni. Sama asi on tegelikult [ette nähtud] fonogrammitootjatele, filmitootjatele ja heliloojatele. Põhimõtteliselt on seadus olemas, aga selle rakendamises on kasutamata [jäänud] vajalikud sõnad ja seetõttu on jäänud saamata ka ettenähtud kompensatsioon."

Justiitsminister Urmas Reinsalu rääkis ERRile, et väljatöötamisel on uus süsteem, mille eesmärk on kehtestada see isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu riigieelarvelise maksena. Ehala meelest on see aga selge lisakoormus riigieelarvele.

"Enamus Euroopa riike rakendab lihtsalt väikest lisaraha nende seadmete maaletoomisel. Sellele hinnale pannakse paar eurot juurde, mis ei löö kedagi jalust maha. Loomulikult võib seda ka riigieelarvest [maksta], aga riigieelarvest tõenäoliselt ei ole see summa võrreldav sellega, mis oleks siis, kui see oleks seadmete juurdehindluses."

Ta märkis, et valitsusele on korduvalt üritatud meelde tuletada, et on aeg see ajast ja arust jäänud määrus ümber teha ja asuda ajama tänapäevast asja. "Me ei süüdistagi praegust toimivat valitsust, see on olnud tegelikult juba eelmiste valitsuste asi. Neil oli kõigil see juba teada."

Reinsalu oli ka märkinud, et tema loodab kohtuvälist kokkulepet.

"See on põhimõtteliselt alati parem, aga kumb on nüüd siis riigi seisukohast õigem – kas see väike juurdehindlus nendele seadmetele või siis riigieelarve koormusele juurde panemine. Mina seda ei otsusta, aga ma tean, et olen ka üks nendest autoritest, kellel jääb nende maksustamata kopeerimiste tõttu teatav kompensatsioon saamata," sõnas Ehala.