Justiitsministeeriumi tühja kasseti tasu ettepanek autorite ühingut ega kaupmehi ei rahulda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Jessica Gow/TT/Scanpix

Justiitsministeeriumi ettepanekul võiks kõigile heliteoste või videopildi salvestamist võimaldavate seadmete hinnale tulevikus lisanduda mõneeurone autoritasu osa, millest kogutav summa jaotataks teoste loojate ja esitajate vahel. Autorite Ühingu esindajate hinnangul võiks tasu suurus olla märksa suurem. Kaupmehed kardavad aga ettepaneku jõustumise korral ebaterve konkurentsi tekkimist.

Kui justiitsministeeriumi ettepanek seaduseks saab, peab iga nutitelefoni või sülearvuti ostja tulevikus arvestama, et seadme hinna sees on ka autoritasu – üks euro ja 30 senti. Tasu hakkaks kehtima ka teistele filmide ja heliteoste salvestamist võimaldavatele seadmetele – väliste kõvaketaste ning heli- ja videomängijatele kolm eurot ning salvestusfunktsiooniga teleritele kaks eurot.

Asja mõte on selles, et autoriõigusega kaitstud teose kopeerimine isiklikuks tarbeks on lubatud, kuid ka sel juhul peab riik autorile töö eest tasu maksma.

"Selle vastu keegi ei vaidle ju, et kui inimene on tööd teinud, vaeva näinud, siis ta peab selle eest ka tasu saama," rääkis justiitsminister Raivo Aeg "Aktuaalsele kaamerale". "Aga need meetodid ja viisid, kuidas see tasu sinna jõuab, on muidugi vaidlusobjekt."

Pakutud skeemiga peaks igal aastal laekuma 900 000 eurot, mis läheks jagamisele autorite, esitajate ja fonogrammitootjate vahel. Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus tunnustab valitsust, et selle teemaga tegeletakse.

Ta tõi välja, et hoolimata voogedastuse levikust tehakse Eestis endiselt hinnanguliselt 60 miljonit salvestust aastas – näiteks koopiad filmidest, muusika telefonides või mobiilivideo kontserdil. Päris rahul Rattus pakutuga siiski pole.

"Mis puudutab tasu suurusi, siis tasu suurused on muidugi meie enda kui fonogrammitootjate ja esitajate hinnangul loomulikult naeruväärselt väiksed," märkis Rattus.

Rattuse sõnul on Euroopas keskmiselt sarnase tasu suurus poolteist eurot inimese kohta aastas ja seega Eesti näitel võiks tasud laias laastus kaks korda kõrgemad olla. Aeg ütles, et ministeerium on proovinud n-ö kiriku keset küla teha ehk otsinud õiglast tasu kõigi poolte vaatest.

"Et ühelt poolt ei oleks see liigselt koormav tarbijale, kes neid andmekandjaid ostab, ja teiselt poolt siis ka autorid saaksid oma loomingu eest õiglaselt tasutud," sõnas Aeg.

Tehnikat müüva Euronicsi turundusdirektor Kristjan Terase ütles, et pooldab teoste autoritele tasu maksmist, kuid näeb pakutud skeemis puudusi.

"Meil võib tekkida olukord, kus osad kaupmehed koguvad tasu ja deklareerivad selle. Samas jäävad turule ka müüjad, kes seda kohustust eiravad ja see mõistagi halvendaks nende kaupmeeste positsiooni, kes täidavad seadusest tulenevaid kohustusi," selgitas ta.

Terase lisas, et kõige lihtsam oleks autoritele maksta otse riigieelarvest. Aeg loodab, et ettepanekud vaieldakse läbi ja tasud saavad seadusesse kirjutatud veel selle aasta jooksul.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: