Karlovy Vary filmifestivalil parima dokumentaalfilmi auhinna saanud "Surematu" valmis Eesti ja Läti kaastöös, filmi peatootja on Riho Västriku Vesilind. Peterburi režissöör Ksenia Ohhapkina uurib nõukogude aja pärandit tänapäeva Venemaal ning seab küsimuse alla patriotismi ja vaenlase mõiste.

"Mõnes mõttes ei ole ka nii oluline, et see on filmitud Venemaal. See oleks võinud olla filmitud ükskõik kus mujal, kus oleks samasugune fenomen ehk see, et inimesed loobuvad vabatahtlikult oma isiksusest mingi müstilise, müütilise riigi nimel. Salgavad maha omaenda näo ja on valmis hakkama näotuteks kangelasteks," rääkis Västrik.

Vladimir Loginovi "Praasnik" näitab Maardu sügislaada kaudu samuti kultuuriruumi, mis oma veidrustega oleks justkui paralleelmaailmast või teisest ajast.

Manfred Vainokivi portree Peeter Sauterist, "Kirjanikuga voodis" on kokku pandud aga mitmest poolelijäänud projektist, millest üks on ka mängufilm. Vainokivi, kes tegeleb juba uue filmiprojektiga, on tänulik, et festivalid on selle küllaltki ebakorrektse filmi üles leidnud.

"Alustasime rahata ja tegime seda aastakese. Sain aru, et ma seda teha ei oska, siis võtsin need kaks filmi, mida teha ei oska, ja sealt tuligi see "Kirjanikuga Voodis"," selgitas Vainokivi.

Dokumentaalid võistlevad parima Balti filmi auhinnale mängufilmidega, millest näiteks üks on aastal Eesti vaadatuimaks filmiks tõusnud Tanel Toomi "Tõde ja õigus".