Esimesed muinasjutud salvestas Polina Tšerkassova lapsena kodus makilindile, pillimängu sai selgeks põhikoolis. Huvi muinasjuttude ja jutuvestmise vastu süvenes antropoloogiaõpingute aegsetel rännakutel Lähis-Idas, kus inimesed tulid talle oma lugusid ja muinasjutte rääkima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Siis tekkis ka armastus rahvapillide vastu. Heliraamatu "Linnulood" muinasjutte ilmestavad 30 erinevat rahvapilli.

"Tahtsin neid koju tuua ja meie inimestele näidata, kui huvitavad pillid on meil olemas ja kui hästi selle pilli hääl toetab jutuvestmist," selgitas Tšerkassova.

"Täna siin kõlas toruksülofon, eesti kannel, kreeta lüüra, india bansuri, üks mu lemmikutest iraani santuur, mis on nagu suur kannel, mida pulkadega mängitakse," lisas ta.

Kuna paljudes eesti rahvalugudes räägitakse hingelinnust, koondas Tšerkassova oma kolmandale heliplaadile just lindudega seotud muinaslood ja muusika.

Alati naerusuine Polina Tšerkassova naudib jutuvestmist, nähes, kuidas need lood inimesi puudutavad.

"Näoilmed muutuvad, kuidagi silmad lähevad "pehmemaks" ja inimesed on natuke rohkem võib-olla vaiksemad enda sees. Ja mulle nii meeldib see seisundi muutus, mis saab võimalikuks siis, kui õigesti kasutadki heli ja sõna," selgitas jutuvestja.