"Naiskunstnike positsioon ühiskonnas ja kunstimaailmas on erinevatel ajastutel olnud erinev," tõdes kunstiteadlane Katrin Kivimaa, lisades, et selle näituse ajaperiood on üsna pikk – see algab 19. sajandi II poolest ja jõuab välja 1950. aastateni.

"Esindatud on kaks kultuuri – soome kultuur ja eesti kultuur, pluss etnilise taustaga veel baltisaksa ja soomerootsi kultuur. Selles mõttes tulevad erinevused siin näitusel ka nähtavale," rääkis ta.

"Näiteks Soomes ikkagi naiskunstnike haridustee ja üsna jõuline sisenemine kultuurimaastikule toimus natuke varem kui Eestis. Eriti just Eesti keskklassist, haritlaste seast pärit naiste hulgas. Aga selge on see, et neid erinevaid kultuure ühendas see, et loomulikult oli nii ühiskond kui ka kunstimaastik eelkõige ikka mehekeskne."

Eri Euroopa kultuurides kunstiakadeemiatesse jõudsid naised 19. sajandi II poolel. "Siin näitusel on väga huvitavad tööd meie baltisaksa kunstnikult Sally von Kügelgenilt, kes õppis Peterburi kunstiakadeemias 19. sajandi lõpus. Peterburi kunstiakadeemia oli tegelikult väga progressiivne, sest seal lubati naistel õppida keha maalimist ja joonistamist natuuris," rääkis Kivimaa.

"Ehk naiskunstnikud või -tudengid said silmitsi seista alasti mehekehaga. Samal ajal Lääne-Euroopas või Ameerikas ei olnud see üldse võimalik," lisas ta.

Kivimaa sõnul on see näitus oluline, sest peegeldab eesti rahvusliku kunsti ja kultuuri arengut. "Rahvusriigi või -kultuuri ajaloo raames ei ole naiste panust kuni viimase ajani väga palju uuritud. Aga Soomes on see kõik läbi uuritud. Soome naiskunstnike kohta olev teave on nende kunstiajaloos juba aastakümneid olemas."