Tuuli Roosmale "Maria paradiis" eriti ei meeldinud
Teleajakirjanik Tuuli Roosma tunnistas saates "OP", et talle sektiliikumisest rääkiv Eesti-Soome koostööfilm "Maria paradiis" eriti ei meeldinud, sest see püüdis jutustada lugu sisevaatleja, aga tegelikkuses tegi seda täielikult väljasolija vaatepunktist.
Roosma usub, et on sektiliikumisega puutunud kindlasti rohkem kokku kui tavaline inimene. "Elades aasta otsa Vissarioni kogukonnas, mida ka väljastpoolt nimetatakse sektiks, ning ka Indias, mis on tegelikult vaimsete liidrite kodumaa ja paljude religioonide ning uususundite sünnimaa."
Ta selgitas, et eelarvamusega suhtumine sektidesse on tingitud sellest, et kõige kuulsamad sektid on need, mis on saanud kuidagi kurikuulsaks ja kus on tehtud massienesetapp või on tapetud kedagi teist.
"Sekte on maailmas hinnanguliselt mitukümmend tuhat sekti. Viis neist on kurikuulsad ja on saanud saanud selle liikmetele saatuslikuks. Aga neist on räägitud nii palju, et see tekitab hirmu."
Oma ajale Vissarioni kogukonnas vaatab Roosma tagasi väga positiivsete ja soojade tunnetega. "See andis meile hea võimaluse näha, mida räägitakse väljaspool ja mis tegelikult toimub seespool."
Roosma tunnistas, et "Maria paradiis" talle väga ei meeldinud. "Sel põhjusel, et oli tahetud jutustada lugu justkui sisevaatleja ehk sektis elava tütarlapse vaatepunktist. Temaga hakkasid toimuma muutused, aga see viis, kuidas see lugu jutustatud oli, oli jutustatud täielikult väljasolija vaatepunktist. Algusest peale oli näha, et see sekt on halb, et see juhtfiguur on halb."
Iga sekti puhul on kõige huvitavam see, mis inimesi sinna tõmbab ja mida nad sealt saavad, märkis ta. "Seda teemat seal filmis ei käsitletud. Minu meelest on sellest kahju. Võib-olla ma olen sektidega lihtsalt rohkem kursis ja oleksin tahtnud kraad kangemat kraami. Võib-olla ma ei ole selles mõttes adekvaatne hindaja."
Isegi kui üldarvamus on, et sekt on midagi ohtlikku ja teeb inimesele kahju, siis on psühholoogid veendunud, et inimene saab sektist tunduvalt tõenäolisemalt väga palju kasu kui et ta saab kahju, sõnas Roosma.
"Mina, kes ma olen nendes kogukondades käinud, kirjutan sellele kahe käega alla. Inimesed, kes sinna lähevad. Nad tunnevad kuuluvustunnet. Nad tunnevad, et nad on vajalikud. Nad tunnevad elus esimest korda, et neil on tõesti lähedased suhted teiste inimestega."
Elama ta siiski ühtegi sekti ei asuks. "Kuigi Vissarioni kogukond on väga ahvatlev, sest seal on väga meeldiv elukeskkond. Aga ma ei kuulu sinna."
Toimetaja: Merit Maarits