Georg Otsa õde Maret Purde sõnas, et laulmise ja muusika kõrval, mis teda kodus pidevalt saatis, huvitas teda hoopis bioloogia. "Näiteks mina olin see laps, kes tassis konnakullesed kevadel koju ning jälgis nende sabade ärakukkumist ja jalgade kasvamist, imekombel lubati kõike seda teda," selgitas ta ja rõhutas, et ilmselt ta oli isa lemmik. "Lõpuks oligi minu soov saada kirurgiks, minust pidi saab vähiepidemioloog, mis oli Eestis uus ala ja mis mul tuli üles ehitada, selle tõttu sattusin ma ka Harvardi ülikooliga koostöösse ja vähemalt viiel korral käisin isegi Bostonis."

"Ma olin rahulik laps, korter oli suur ja ma istusin tiibklaveri all, sest seal ma kuulsin kõike, mis toimus," ütles ta ja kui nii Georg Ots kui ka tema kasuõde Tamara olid sunnitud pidevalt klaveri taga mängima, siis tema streikis ja nõudis endale hoopis balletitunnid välja.

"Midagi Georg Otsa hääles oli, mis võlus, sest ma ei mahtunud Vene teatri uksest isegi sisse," sõnas Maret Purde ja rõhutas, et Georg Otsa suur tuntus ei muutnud. "Ta oskas sellega väga hästi hakkama saada, sest ta teadis vägagi täpselt, kes ta ise oli, ning ei põdenud selle tõttu, kui ta ei pääsenud Pariisis või Londonis lavale."