Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa rääkis ERR-ile, et seda, kuhu analüüs võiks jõuda või mis võiksid olla konkreetsed ettepanekud, on vara veel öelda, kuivõrd töögrupp ei ole veel sisuliselt tööle hakanud. Midagi täpsemat võiks tema sõnul oodata sügisel.

Laias laastus suurema muudatusena on kavas riiklike muuseumide puhul liikuda tegevuspõhise rahastamise suunas. See tähendab, et kui täna ei ole muuseumide saadav riigieelarveline toetus otseses seoses näiteks külastajanumbrite või korraldatud üritustega, siis tulevikus see muutuks.

See tähendaks, et muuseumide juhtkondadel tekiks otsene rahaline stiimul võimalikult suurt hulka inimesi kõnetada ja neid muuseumidesse tuua. Teisest küljest võiks mõne muuseumi rahastus jällegi langeda. Samas Reismaa sõnul ühtegi muuseumi praegu sulgeda plaanis ei ole.

Külastatavus ei peaks olema tulevikus siiski ainus mõõdupuu.

"Külastajanumbrite fetišeerimist kindlasti plaanis ei ole. See saab olla ainult üks komponent, mida arvesse võtta kõige muu kõrval, mida muuseumid teevad: näiteks publikatsioonid, haridusprogrammid – temaatiline mitmekesisus ja eri kooliastmetele muuseumitundide pakkumine, muuseumikogude digimine ja veebis kättesaadavaks tegemine ja nii edasi," rääkis Reismaa.

Teine muudatus puudutab muuseumide ühishoidlate loomist. Valitsus kiitis kaks aastat tagasi heaks muuseumide ühishoidla loomise. Praeguseks on sellega jõutud Reismaa sõnul nii kaugele, et Põhja-Eestis kaalutakse hoidla rajamist tühjale krundile Rae vallas ja Lõuna-Eestis Raadi mõisa. Seejuures Raadi mõisa ehitustehniline uuring peaks valmima selle kuu jooksul.

"Isegi kui Raadi varemetesse ei saa, siis Lõuna-Eesti oma tuleb kindlasti kuskile ERM-i [Eesti Rahva Muuseumi] lähedale. Sest sinna konserveerimislaboreid ei looda, kuna need on ERM-is olemas," rääkis Reismaa. Põhja-Eesti keskus on kavas luua preaegu Vabaõhumuuseumi juures toimiva Ennistuskoda Kanut baasilt.

Kahe keskse muuseumide ühishoidla loomine võiks tuua kokkuhoidu, aga samas ei ole see juhtumas üleöö. Reismaa sõnul võib ühishoidlate valmimiseni minna seitse aastat.

Ühishoidla rajamine ei ole ainult efektiivsuseprojekt. "Praegu hoitakse museaale vale sisekliimaga ruumides, kus ei ole tuleohutuse ja turvalisuse nõuded tagatud ning on suur ruumipuudus. Olemasolevate pindade nõuetekohaseks muutmine oleks kallim kui ühishoidla ehitamine," ütles Reismaa.

Lisaks on analüüsi käigus kavas üle vaadata, kas on võimalik muuta Eesti Rahva Muuseumi püsinäituse külastamine tasuvabaks, nagu muuseumi direktor Alar Karis ette pani. See tähendaks Reismaa sõnul, et muuseumide riigieelarvelise toetuse hulgast tuleks efektiivsust suurendades leida ERM-ile kompensatsiooniks puudujääv raha, mida ERM-i hinnangul võiks olla kuni 300 000 eurot aastas.

Samas ei peaks see olema täpselt see summa, mis ERM piletimüügist saab, sest tasuta sissepääs võimaldaks muuseumil lisaraha teenida näiteks toitlustuse, kingituste müügist või muudest kaasnevatest teenustest, rääkis Reismaa. Samas, kas ERM-i pilet ka tegelikult on võimalik ära kaotada, selgub alles tulevikus.

Valitus otsustas möödunud aasta lõpul luua ministeeriumide ülene töögrupp, mis asub muuseumide tööd analüüsima. Ettepanekud, kuidas ja mida täpselt teha ja kuidas asju efektiivsemaks ja tõhusamaks muuta, võiks valitsusse jõuda järgmise aasta märtsis, ütles Ott Heinapuu rahandusministeeriumist.

"Üldisemalt on tõhustamiskavade koostamise eesmärk riigieelarve vahendite planeerimisel muuta avalike vahendite kasutamine tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning suurendada riigi toimimise paindlikkust. Tõhustamiskavaga tehakse konkreetsed ettepanekud riigieelarve vahendite mõjusamaks, tõhusamaks ja säästlikumaks kasutamiseks."

Eestis on praegu kokku 190 muuseumi ligi 250 külastuskohaga. Riigi omandis on 11 muuseumit ja 14 riigi osalusel asutatud muuseumi sihtasutust. Nende 25 muuseumi all on veel omakorda hulk alam-muuseume. Eelarves on riiklikele muuseumidele ette nähtud iga-aastaselt umbes 40 miljonit eurot.