Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine
Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega.
Eesti Teadusagentuuride uurimistoetusi said protsentuaalselt kõige vähem humanitaar ja sotsiaalvaldkond. Kehvasti läks ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadlastel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop ütles, et kirjandusmuuseumil oli kuus-seitse taotlust. "Saime ainult ühe järeldoktori ja kolmest oluliselt grandist, ma rõhutan, teised ei olnud olulised meie jaoks, ei saanud me mitte ühtegi, mitteolulisi ka ei saanud, lihtsalt järjepidev tegevus sisuliselt lõpetati," ütles Sutrop. Ta lisas, et kogu Eestis ei saanud ükski Eesti kirjandusega tegelev tiim granti.
Sutrop lisas, et muuseum koondamistest ei pääse, kuid proovib teha seda nii vähe kui võimalik.
Kõige kriitilisem on olukord Eesti rahvaluule arhiivis. Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järv lisas, et rahast ilmajäämise tulemusel peab koormustega juba lähinädalatel midagi ette võtma. "Juhtkonna koosolekul on nüüd tõesti sellest ajast, kui esmased tulemused selgusid, arutatud, kui suur täpselt on suurusjärk. Hetkel ootame asutuse baasfinantseerimise suurust, et teaks täpselt, kui suur see eelarve miinus on," ütles Järv. "Meie osakonnal on ta hetkel paraku kõige suurem, nii et kardetavalt me peame vähendama koormusi või koondama," lisas ta.
Halvemast päästab kirjandusmuuseumi riigi rahaline garantii, kuid siiski tuleb hakata mõtlema varuplaanile. "Viimase kolme aasta uurimistoetuste ja teaduse baasrahastuse finantseerimise summa keskmine, millest siis 85 protsenti garanteeritakse. Ja nüüd, kui arvestada seda garantiid, mida riik annab, siis rahastamislangus on kindlasti väiksem kui kümme protsenti Eesti kirjandusmuuseumis, mis aga ei tähenda muidugi, et ümberkorraldusi ei pea tegema," arutles haridus-ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.
Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Aado Lintrop, kes möödunud nädalal teema oma blogis algatas, näeb murekohana, et grantide saamisel mängib liiga palju rolli teemade rahvusvaheline menukus, mis aga Eesti kirjandusel ja folklooril puudub.
"Keegi sellega ei tegele peale meie ju, me ei saa ju eeldada, et tuleb keegi, kas Ameerikast või Hiinast või Indiast siia ja hakkab Eestit uurima. Minul on lihtne, ma muretsen enda nooremate kolleegide pärast, sest et minul hakkab märtsist pension jooksma ja ma päris nälga ei jää mingil juhul," lausus Lintrop.
Toimetaja: Rutt Ernits