Eesti kirjandusmuuseumi direktor Urmas Sutrop ütles, et see pole ainult kirjandusmuuseumi, vaid terve Eesti teaduse probleem, et raha on vähe ja teadus on alarahastatud.

"Isegi maailma 1 protsendi kõige paremate teadlaste hulka kuuluvad teadlased on jäänud rahastamata väga erinevatel erialadel. Kirjandusmuuseum on lihtsalt üks ere näide."

Kirjandusmuuseumi eelarve vähenemine on tema prognoosi järgi 10–15 protsenti. See tähendab, et kõigile töötajatele ei ole enam võimalik palka maksta ning inimesi tuleb koondama hakata, tõdes ta.

"Aga me püüame seda teha nii vähe kui võimalik, et hoida kokku mujalt. Seda saab teha, kui vaadata üle oma kulud. Vähem komandeeringus käia, vähem konverentsidel toitlustust pakkuda. Iga pisikene raha hoiab kokku kellegi palgaraha," rääkis Sutrop. Samuti vaatab kirjandusmuuseum koos haridus- ja teadusministeeriumiga üle kõik oma tegevused.

Vaja eraldi Eesti uuringutele suunatud grandisüsteemi

Kõige olulisem on Sutropi sõnul mitte kaotada järjepidevust. "Me oleme 110 aastat tegutsenud koos Eesti Rahva Muuseumiga. Eesti Rahva Muuseumis on Eesti aineline kultuur säilitatud ja hoitud tulevastele põlvedele. Meie ülesanne on hoida Eesti rahva vaimset kultuuri ja seda säilitada ning uurida."

Ta märkis, et grandirahast ilmajäämine mõjub moraalile halvasti ja selle tõttu jääb midagi ka kindlasti uurimata. "Iga inimene annab oma panuse ja kui kedagi ei ole, siis tema töö mingi aspekt jääb puudu."

Sutrop tõi välja, et Eesti vajab eraldi rahastamise instrumenti, Eesti uuringute grandisüsteemi. Tema ettepanek on, et kui riigikogu hakkab suurendama teaduse rahastamist, siis võiks olla väga suur tükk sellest sihtotstarbeliselt mõeldud just Eesti uuringute jaoks ja seda kõige laiemas mõttes.

"See ei tohi olla seotud humanitaarteadustega, vaid Eesti uuringud on palju laiemad – Eesti mets, Eesti sood, Eesti järved, Eesti kalad, Eesti meditsiin, Eesti haigused, Eesti põlevkivi, Eesti energeetika. Sõltumata valdkonnast," kirjeldas Sutrop.