"Selle tõuke andis rohkem materjal, et kas hallist massist on võimalik teha midagi eksperimentaalset, midagi hullumeelset, midagi kirjeldamatult raju. Hoolimata sellest, et värv on minimalistlik, on vorm ja mass suurejooneline ja jõuline, avangard," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" tudengite mentor Liisi Eesmaa.

"Selle projekti kõige raskem osa oligi allutada see materjal enda ideele. See ei olnud nii, et sa said midagi paberil joonistades välja mõelda ja siis selle valmis teha. Sa pidid kõigepealt välja mõtlema, millised erinevad võimalused selle materjali kasutamiseks üldse on," ütles disainitudeng Kristel Jänes.

"Raske osa oli ka see, et selle materjali sissehingamine polnud nii meeldiv, aga me saime kiiresti jaole. Maskid ette, prillid pähe, ja siis sai töö alata," lisas Jänes.

"Kuna see materjal oli suhteliselt paksude plokkidena, siis see ei allunud niivõrd hästi lõikamisele või õmblemisele, mis on moelooja põhilised töövõtted. Nii et pidime materjali rebima ja looma töövõtteid, et muuta see lihtsamini käsitletavaks," selgitas disainitudeng Olivia Soans.

"Mina tegin nii, et rebisin seda järjest õhemateks kihtideks, siis oli võimalik seda lõigata. Ma lõin sellest ühe vormi, mida ma mitmekordistasin ja sellest tekkis suur ahelvorm," lisas Soans.

"Minul oli natukene sarnane tehnika. Mina inspireerusin iidsetest Jaapani samurai-ürpidest, mis pandi samamoodi kokku erinevatest nahatükikestest, mis ükshaaval kokku köidetakse. Ma mäletan, et kõige suurem osa oli augustamine. Ma augustasin ääri seal tohutult pikalt, et neid kokku panna. See on üsna arhitektuurne lähenemine rõiva loomisele," tõdes Jänes.

Näitus "Hull hall" on Viru Keskuse aatriumis täies mahus avatud kuni 23. veebruarini.