Galerii: Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistatakse Estonia teatris ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1582137000000 | amCalendar}}

Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistamise peasündmus toimus kolmapäeva õhtul Estonia teatris. Piduõhtul "Eesti avastamine. Jaan Kross 100" kõneles ka president Kersti Kaljulaid.

Eesti Kirjanike Liit tähistas Krossi sünniaastapäeva kahepäevase rahvusvahelise konverentsiga, kus kuulutati välja ka Jaan Krossi kirjandusauhind, mis kuulub kirjanik Viivi Luigele esseede ja artiklite kogumiku "Pildi ilu rikkumise paratamatus" eest, vahendas "Aktuaalne kaamera". Laureaadi tänukõne kõlas kolmapäeva õhtul Rahvusooperis Estonia, kus Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts korraldas piduõhtu Jaan Krossi ja tema loomingu austamiseks.

Tallinna tulid teiste seas ka Jaan Krossi loomingu maailmale vahendajad, nagu tõlkija Cornelius Hasselblatt ning Krossi monograafia autor Juhani Salokannel.

President Kersti Kaljulaid ütles Jaan Krossi sünniaastapäeva tähistamisel peetud kõnes, et Jaan Kross on rääkinud oma loomingu kaudu meie enda lugu avatusest ja eneseväärikusest.

"Vabadussõja ning Tartu rahuga kätte võidetud Eesti aeg, möödunud sajandi kahe- ja kolmekümnendad aastad olid piltlikult öeldes istutanud tervesse põlvkonda kaks üliolulist omadust: avatuse maailmale ning eneseväärikuse," ütles riigipea ja selgitas, et mõlemal on oluline koht ka Krossi loomingus.

Ent ei avatus ega eneseväärikus ei ole riigipea sõnul iseenesestmõistetavad, sest alustasime maailma silmis sisuliselt nullist ja pidime endast väga palju andma, et meid riigina avastataks ja tunnustataks. "Ka Jaan Krossi tegelased on silmitsi dilemmade ja kompromissidega, nad on tihtigi sunnitud ennastsalgavateks manööverdusteks, kuid nende lõppeesmärk on ikkagi isiksuslik või rahvuslik ülendus. Krossi Eesti ajalugu on isiksuste ajalugu ning isiksuste eesõigustatud kohustus on ka valvata kultuurilise järjepidevuse ning sellest omakorda tuletuva kestmise eest," rõhutas president Kaljulaid.

Riigipea selgitas, et juba üle-eelmise sajandi lõpus vallandunud haridustung, see, et igast talu- või töölisperest püüti vähemalt üks järeltulijatest koolitada kõige kõrgema haridusastmeni, viis 1930. aastate lõpuks selleni, et meil oli oma, eestikeelne haritlaskond. "Ilma selleta ei oleks Eesti elanud üle ligi pooleks sajandiks kaotatud riiki, okupatsioonidega kaasnenud rahvuslikku aadrilaskmist, küüditamisi ning kultuurigenotsiidi," ütles president Kaljulaid.

Julguse ning usu eest demokraatlikusse ja vabasse Eestisse pandi Jaan Kross ja tema kaasteelised kinni mõlema okupatsioonirežiimi ajal, nii sakslaste kui ka kommunistide poolt. "Kuid meie eneseväärikus hoiti alles ning selle olulisust on aidanud Kross oma loomingu kaudu meil kõigil meeles pidada," lisas riigipea.

Lisaks vabariigi presidendi tervitusele on peol kavas Tallinna kammerorkestri kontsert Tõnu Kaljuste juhatusel ja Jüri Vilmsi läkitus.

 

 

Toimetaja: Rutt Ernits, Reet Weidebaum

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: