Ettekannetega esinevad kirjandusteadlane ja Krossi loomingu tundja Tiina Ann Kirss, ajaloolane ja EÜSi vilistlane Toomas Hiio ning Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar, kunstnik Maarja Undusk.

Lisaks ettekandepäevale avatakse Eesti kirjandusmuuseumi saalis arhiivinäitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi". Maarja Unduski sõnul oli nii Ellen Niidu kui ka Jaan Krossi soov, et nende arhiiv leiaks koha Eesti kultuuriloolises arhiivis. "Juba eluajal andsid nad hoiule oma käsikirju, tükati kirjavahetust ja dokumente, Ellen Niit süstematiseeris kogunevat kultuurikihti jõudumööda mappidesse ja koondas kirjavahetust aastate järgi, ent mingit läbivat või tervikliku süsteemi neis materjalides siiski ei ole, iga mapp võib sisaldada ka sinna mitte kuuluvaid üllatusi."

Krossi 100. sünniaastapäevale mõeldes on arhiivinäitusel eksponeeritud just autori kirjanduslikku pärandit, mis on vaid vähene osa kogu kogust. Säilinud on Jaan Krossiga seotud dokumente ja kirjutisi teise maailmasõja eelsest ajast nagu näiteks Westholmi algkooli ja gümnaasiumi koolitunnistused, samuti mitmed vihikud varaste suleproovidega ning isegi üks salmialbum 1929. aastast koos võib-olla tema esimese luulekatsetusega.

Samuti on näitusel eksponeeritud Krossi romaanide käsikirju, tema enim kasutust leidnud trükimasin Erika, kirjavahetuste näiteid ja autasud. "Jaan Kross kirjutas oma romaanid algversioonis käsitsi ja seejärel lõi ümber kirjutusmasinal, tehes parandusi mõlemasse käsikirja varianti. Seejärel, kui romaan oli valmis, andis autor selle puhtaks ümberlöömiseks masinkirjutaja kätte. Arhiivis leidub käsikirju kõigist neist variantidest – nii käsikirjalisi, masinkirjalisi käsitsi tehtud parandustega kui ka puhtalt ümberlööduid," selgitas Maarja Undusk.

Näitus "Kirja katkematus. Sissevaade Jaan Krossi arhiivi" jääb Eesti kirjandusmuuseumis avatus 30. aprillini.